Читать книгу Tugitoolitšempioni eined - Contra - Страница 10

2001. aastal Edmontoni kergejõustiku maailmameistrivõistluste eel oli Erki Noole nimi endiselt kõigi Eesti spordisõprade huulil. Erki alustaski võimsalt, reporteritel tasus arvestada uue Eesti rekordiga; senine rekord oli iseenesest nii võimas kui 8742. Aga Tomás Dvořák haaras võimsa kaugushüppega liidrikoha ja püsis kogu aeg sammukese Erkist ees.

Kuigi avapäeva võitis inglane Dean Macey, teadsid punktitabelitargad eesti reporterid, et tema ei mängi kõige esimest viiulit, kuigi võitis lõpuks mäekõrguse eduga pronksi. Täitsa huvitav, kas teiste maade reporterid ajavad ka terve kümnevõistluse aja punktitabelis näpuga järge ja teavad pidevalt, mis punktisumma peale keegi läheb – nii nagu seda on teinud või teevad Toomas Uba ja Helar Osila. Mina ei ole seda kunagi suutnud, kuigi igasugust statistikat ma pigem armastan.

Teine päev. Sama kindlalt, kui Erki liikus medali poole, liikus kuld eest ära. No on ikka nöök. Nii hea võistlus ja kulda ei saa! Lootsin muidugi, et Dvořák kuskil ebaõnnestub. Ei ole küll ilus teistele halba tahta, aga ma õigustan ennast – keegi peab ju kaotama. Ja seekord oli hõbemedal kaotus, sest nii hea tulemusega ei olnud keegi ühelgi võistlusel teiseks jäänud. Kuid Eesti rekordiga medal võita on ilus saavutus. Ja rõõmustama peab iga kord, kui keegi teeb suurel tiitlivõistlusel Eesti rekordi. Rõõmustada tuleb ka iga oma sportlase kvalifikatsiooninormi ületamise või eeljooksust edasijõudmise üle. Kellel ainult medalivõit suunurgad ülespoole kisub, see peaks endaga midagi ette võtma. Kas või spordi vaatamisest tervise huvides loobuma.

Kergejõustiku maailmameistrivõistlused Edmontonis, kümnevõistlus, 6.–7. august 2001

1. Tomás Dvořák (Tšehhi) 8902 (10,62 - 8.07 - 16.57 - 2.00 - 47,74 - 13,80 - 45.51 - 5.00 - 68.53 - 4.35,13)

2. Erki Nool (Eesti) 8815 (10,60 - 7.63 - 14.90 - 2.03 - 46,23 - 14,40 - 43.40 - 5.40 - 67.01 - 4.29,58)

3. Dean Macey (Suurbritannia) 8603

4. Attila Zsivóczky (Ungari) 8371

5. Lev Lobodin (Venemaa) 8352