Читать книгу Tulevikufüüsika - Dr Michio Kaku - Страница 11

Kui saaksime praegu kuidagimoodi külastada oma muistseid esivanemaid ja näidata neile tänapäeva teaduse ja tehnoloogia küllust, vaadataks meid kui mustkunstnikke. Teaduse võluväega saaksime neile näidata pilvedesse tõusvaid reaktiivlennukeid, Kuud ja planeete uurida suutvaid kosmoselaevasid, MRT (magnetresonantstomograafi) pilte, mis näitavad keha sisemust, ja mobiiltelefone, mis ühendavad meid planeedil kellega tahes. Kui näitaksime neile sülearvuteid, mis saadavad ühe silmapilguga liikuvaid pilte ja sõnumeid üle mandrite, tajuksid nemad seda võlukunstina. Kuid see on alles algus. Teadus ei ole staatiline. Teadus plahvatab kõikjal meie ümber eksponentsiaalselt. Kui lihtsalt loendada avaldatud teadusartikleid, leiame, et teaduse maht kahekordistub umbes iga kümnendiga, muutes kõike meie ümber. Innovatsioon ja avastused muudavad kogu majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset maastikku, kummutades kõik vanad armastatud uskumused ja eelarvamused.

Söandage nüüd ette kujutada maailma aastal 2100.

Aastaks 2100 on meie saatus muutuda nendeks samadeks jumalateks, keda me kunagi austasime ja kartsime. Kuid meie tööriistad ei ole võlukepikesed ja nõiajook, vaid arvutite, nanotehnoloogia, tehisintellekti, biotehnoloogia ja eelkõige eelnevate tehnoloogiate aluseks olev kvantteoreetiline teadus.

Aastaks 2100 oleme mütoloogiliste jumalate kombel suutelised manipuleerima objektidega, kasutades mõttejõudu. Vaikselt meie mõtteid lugedes suudavad arvutid meie soove ellu viia. Oleme suutelised liigutama objekte vaid mõtte abil, see telekineetiline võime on tavaliselt reserveeritud vaid jumalatele. Biotehnoloogia abil suudame luua täiuslikke kehasid ja pikendada eluiga. Suudame manipuleerida ka elu endaga, luua eluvorme, kes pole kunagi varem maamunal kõndinud. Nanotehnoloogia abil suudame võtta objekti ja muuta selle millekski muuks, luua midagi näiliselt peaaegu mitte millestki. Me ei ratsuta leegitsevatel kaarikutel, vaid läikivate sõidukitega, mis kerkivad iseenesest peaaegu ilma kütuseta, hõljudes pingutuseta õhus. Mootorite abil suudame rakendada tähtede piiramatut energiat. Oleme ka tähtede uurimise künnisel, saates esimest korda kosmoselaevad uurima lähedalasuvaid tähti.

Kuigi nende jumalike võimete arenemine näib kujuteldamatu, külvatakse kõigi nende tehnoloogiate seemneid ka just praegusel hetkel. See on tänapäevase teaduse, mitte palvete ja loitsude vägi, mis meile need võimed annab.

See raamat räägib murrangutest, mida teadus järgmise saja aasta jooksul tekitab. Ma olen kvantfüüsik. Iga päev maadlen valemitega, mis käsitlevad aatomitest väiksemaid osakesi, millest meie universum on loodud. Maailm, milles ma elan, on 11-mõõtmelise hüperruumi, mustade aukude ja multiversumisse viivate lüüsidega universum. Kuid kvantteooria valemid, mida tavaliselt kasutatakse plahvatavate tähtede ja suure paugu kirjeldamiseks, võivad leida kasutust ka meie tuleviku piirjoonte dekodeerimisel.

Kuid kuhu kogu see tehnoloogiline muutus viib? Kus on selle pika teaduse ja tehnoloogia teekonna lõppjaam? Kõigi nende murrangute kulminatsioon on sellise planetaarse tsivilisatsiooni loomine, mida füüsikud nimetavad esimese tüübi tsivilisatsiooniks. See üleminek planetaarseks tsivilisatsiooniks on ilmselt ajaloo suurim üleminek, mis tähistab teravat lahknemist kõigist mineviku tsivilisatsioonidest. Uudistes hakkavad domineerima pealkirjad, mis peegeldavad teatud moel planetaarse tsivilisatsiooni sünnivalusid. Äri, kaubandus, kultuur, keel, meelelahutus, puhketegevused ja isegi sõda – kõiki neid muudab planetaarse tsivilisatsiooni teke pöördeliselt. Planeedi energiaväljundit kalkuleerides saame välja arvutada, et saavutame esimese tüübi staatuse saja aasta jooksul. Kui me ei jää alla kaose ja rumaluse jõududele, on üleminek planetaarsele tsivilisatsioonile vältimatu. See on nende tohutute tehnoloogiajõudude arengu lõpptulemus, mis ei allu kellegi juhtimisele.