Читать книгу Edasi. Sügis 2021 - Edasi - Страница 12
Оглавлениеja kitarrist Kurt Cobain ennast maha lasi, muutus “alternatiivmuusika” lihtsalt žanri nimeks, nii nagu indie enne seda. Cobain väidetavalt juurd-les selle üle, et kuidas ta oma pea-voolu eitavate punkjuurtega ikkagi peavooluartistiks sai ja kuidas ta ühel hetkel hakkas kehastama kõike seda, mille vastu ta nooremas eas oli sõdinud. Edasi tuli mõiste “alter-natiiv” järjest kasvav hägustu-mine.
Ometi ei tähenda see kõik seda, et alternatiivkultuuri pole olemas. Igasuguseid ennast peavoolule vastanda-vaid gruppe oma kultuuriga on eksis-teerinud iidamast-aadamast. Kui nüüd jätta kõrvale intellektuaalsed ja poliitilised liikumised ning kes-kenduda alternatiivsetele stiilidele ning eluviisidele, siis ka neid on olnud juba keskajast saadik, kui mitte veel varemgi. Väga raske on tõmmata piiri, kust alternatiivsus algab või kus ta lõpeb. Briti muusikaajakirjanik ja mitmete muusikast ning subkultuu-ride ajaloost rääkiva raamatu autor Jon Savage paneb paika ühe para-meetri – noorus. Ehkki ka noorus on mõnevõrra ebamäärane termin, on see siiski vähemalt üks konkreetne tunnus. Oma raamatus “Teenage: The Creation of Youth Culture” alus-tab ta noortekultuuride kirjeldamist 1875. aastaga. 19. sajandi lõppu mahub siin hulgaliselt erinevaid ennast ühiskonnale vastandavaid noorte-kultuure: Saksamaa dekadendid, kes vastandasid ennast ühinenud Saksa-maa militariseerimisvaimustusele, USA suurlinnade kuritegelikud noortejõugud oma rituaalide ja riietumisstiiliga, ja mitmed fantaasia-kirjandusega tegelevad liikumised. Edasi leiavad raamatus – kõige muude seas – äranimetamist Saksamaa Wandervogel (isetekkeline noorte looduses matkamise kultuur) ning erinevates riikides 1930ndail aas-tail tekkinud jazz- ja svingmuusika ümber tekkinud subkultuurid, nagu Saksamaa Swingjugend, Prantsusmaa zazous või USA zoot suiters. Kõik nad asetasid ennast ühel või teisel vii-sil peavooluühiskonnast välja ning demonstreerisid seda ka kõigile silma-hakkavalt.
MAAILMAVAADE
Võib-olla tuleks alustada mõis-test “alternatiivkultuur”. Minul seostub see sõna 1990ndatega ja hilisema Myspace’i ajaga. Millalgi 2000ndate keskel ma kohtasin seda sõna vist viimast korda. Muusika-
ajakirjade plaadiarvustuste sektsioo-nis olid siis “alternatiivmuusika” leheküljed ja Nirvana ning Red Hot Chili Peppers võistlesid mingil het-kel Grammy pärast alternatiivmuu-sika kategoorias. Võib vist väita, et küsimus, millele sellise muusika näol alternatiivi pakuti ja milles alter-natiivsus seisnes, on siin üleliigne. Pärast seda kui Nirvana liider, laulja
Ma nõustusin ruttu ettepanekuga kirjutada lugu sellest, miks alternatiivkultuuris on palju vasakpoolsust. Liiga ruttu. Pärast kirusin ennast tükk aega, sest nii lihtne antud teema pole. Võib muidugi väita, et kuna teaduslikult tõestatult on vasakpoolsete IQ kõrgem kui parempoolsetel, siis sellised inimesed tunnevadki tõmmet ebatavaliste ja ebastandardsete kultuurinähtuste vastu1. Selline lihtsustatud väide aga ei seleta mitte midagi.
AIMAR VENTSEL on Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor. Ta on uurinud kaasaegset linnakultuuri mitmel pool Euroopas ja Siberis.
1 https://www.cbsnews.com/news/does-iq-determine-if-youre-prejudiced-its-complicated/?fbclid=IwAR3eXTSeWbHBxA5THYDg1aKc3VzlERO80noLvyLnvN4-zpReHtcZJv-muAs
12
EDASI. Nr 10, sügis 2021
Aimar Ventsel.
Alternatiivsus ja vasakpoolsus?