Читать книгу Edasi. Sügis 2021 - Edasi - Страница 14

mõiste subkultuurist paljuski järg-mise, sotsioloogide omaga. Kui lugeda kuritegevuseteemalist teaduskirjan-dust, siis seal tulebki välja, et gängi-liikmetel on oma muusikaeelistus, riietumisstiil, släng ja reeglid2. Sotsio-loogid hakkasid kunagi 1930ndatel aastatel uurima “teistmoodi” gruppe ja nende kultuuri. Selliseid gruppe kutsutakse hälbeliseks (deviant) just seetõttu, et nad enamasti meelega eiravad üldkehtivaid norme ja kaano-neid. Mõni radikaalselt, mõni vähem radikaalselt. 1980ndail tekkis Suur-britannias Birminghami Ülikoolis sot-sioloogide rühm, kes hakkas uurima noortekultuure just subkultuurilisest vaatenurgast. Ega tänaseni pole sel-get vastust, miks mingid noored ühel hetkel otsustavad hakata “teistmoodi” riietuma, “teistmoodi” käituma ja kuulama muusikat, mida peavoolu-raadiod vähemalt alguses reeglina mängima ei kipu. Kes veel mäletab, siis nõukogude aja lõpul kutsuti selli-seid subkultuure mitteformaalideks.

Kui briti teadlased noorte subkultuure teaduslikult uurima hakkasid, siis olid selleks ajaks Suurbritannia täna-vatel ja klubides ennast laiali ajanud punkarid, skinhead’id, rastad, moder-nistid, teddy boy’d, glämmrokkarid, baikerid ja uusi subkultuure tuli jär-jest juurde.

Kui nüüd minna politiseerituse juurde, siis on üks mõiste, mis võib osu-tuda kõige kasulikumaks. Inglise kee-les on see counter culture ja head ees-tikeelset vastet tal minu teada polegi. Ma eelistaks praegusel hetkel “vas-tandkultuuri”, ehkki tõlkida võib ka “vastukultuurina” või siis kohmakalt kõlava “kontrakultuurina”. Vastand-kultuur vastandab ennast ideoloo-giliselt domineerivale ühiskonnale,

ehkki vastandumine ei pruugi ennast väljendada riietumisstiili või radi-kaalse muusika kaudu. Kui rääkida poliitilisusest alternatiivkultuuris, siis siin saavad kõik kolm mõistet kokku – subkultuur ei erine domi-nantkultuurist mitte ainult muusika, välimuse või reeglite poolest, vaid n-ö ühiskonnast väljaastumine on tead-lik ja ideoloogiline, ehkki nii mõnigi kord tegudes vähem radikaalne kui sõnades.

Politiseeritus

Kust siis tuleb nende karvaste ja sule-liste, “teistmoodi” noorte seas vasak-poolsus? Esiteks juba sealt, et tihti ignoreeritakse ka paremradikaal-seid või suisa neonatsistlikke noor-tekultuure või ei hoomata nende liikmete suurt hulka. Teiseks on meil siin Eestis noorte teema peale kõike muud ka põlvkondadevahelise

2 Hea näide on C. W. Mullinsi raamat “Holding Your Square” (Cullompton: Willan Publishing, 2006).

3 Worley, M (2012), “Shot by Both Sides: Punk, Politics and the End of “Consensus””, Contemporary British History 26(3): 333–54. ja (2017) No Future: Punk, Politics and British Youth Culture 1976–1984. Cambridge: Cambridge University Press.

Noortekultuurid on alati ühel või teisel viisil mäss ühiskondliku status quo vastu.