Читать книгу Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III - Fanny de Sivers (autor) Arne Hiob (koostaja) - Страница 4

Mullune streik Prantsusmaal kestis nii kaua, et kõik Pariisi eestlaste jõulueelsed plaanid nurjusid. Rongid ei käinud, post liikus nii, nagu juhtus. Jäi pidamata iga-aastane jõulupidu, ent selle asemel tehti jaanuaris vägev Kolmekuningapäev.

Alguses ei uskunud keegi, et sellest midagi välja tuleb, sest eestlased pole ju harjunud selle püha puhul pidutsema. Aga prantslastel seevastu on tore komme. Kolmekuningapäevaks küpsetatakse või ostetakse pagari juurest „Kuningate galett”, suur ümmargune lehttaignast kook, enamasti mandlitäidisega. Sellesse on peidetud „uba”, väike portselanist kujuke, mis algselt pidi sarnanema Jeesuslapsele ja tegema leidja kuningaks või kuningannaks. Koogiga saab kaasa kullatud papist krooni, mida „oa” omanik tohib terve õhtu peas kanda.

Arvasime, et lastele võiks sellest „oa” otsimisest olla palju lõbu. Ja nii oligi. Muidugi maitseb kook ise oivaliselt ja seda peab sööma teatud ettevaatusega, sest keegi ei tea ju ette, kelle tükis portselankujuke peitub. Ja hoolimatult süües võib ju hamba katki hammustada.

Rahvast oli palju ja kõik paistsid olevat ülimalt rahul meie Kolmekuningapäevaga. Saalist väljudes astus mu ette väike heledapäine tütarlaps, kroon peas ja nägu naerul: „Kas Te ei näe, et ma olen kuninganna? Tervitage mind!“

Ma siis tegin kõige ilusama kummarduse, mida ma tantsukoolis olin õppinud, ja mõtlesin, et peod on tõesti toredad mageda argielu vürtsitamiseks.

Kas ei peaks prantslaste kolmekuningatraditsiooni ka Eestis tutvustama? Nõnda saaks aasta ürituste programm ühe meeldiva punkti juurde.

Eesti Päevaleht / Estniska Dagbladet 22.02.1996