Читать книгу Vanainimeste naljad - Geoff Tibballs - Страница 11

Probleem lahendatud

Talumehel oli auto katki ning ta oli sunnitud lähimasse linnakesse jala minema, et seal oma väikese talupidamise jaoks varusid täiendada. Ta põikas sisse rauapoodi, et osta ämber ja alasi, siis astus ta eluskarja müüja juurest läbi, et tollelt paar kana ja hani osta. Kuna tal polnud ühtki transpordivahendit, seisis ta probleemi ees, kuidas kogu ostetud kaup koju ära viia, kuid loomamüüja käis välja suurepärase idee.

„Sa pane õige alasi ämbrisse ja kanna ämbrit ühes käes, kanad pane kummagi kaenla alla ja hani võta teise kätte,” tegi ta ettepaneku.

„Jah, see on hea mõte. Ole sa tänatud,” ütles talumees ja tegi minekut. Ta sai vaevalt kümme minutit kõnnitud, kui põrkas ühe väikese vanamooriga kokku, kes ütles, et ta on ära eksinud.

„Ma otsin maja nimega „The Laurels”,” ütles naine. „Kas te teate sellise nimega maja?”

„Muidugi tean,” vastas talumees. „Õigupoolest jääb see mu tee peale, nii et ma võin teile teed juhatada, kui te soovite.”

„Kui kaugel see siit on?” küsis vanamoor.

„Kõigest viie minuti tee kaugusel, kui me sellest põiktänavast läbi lõikame.”

„Aga kust ma tean,” lausus vanamoor, „et kui me sellele põiktänavale läheme, te ei suru mind vastu müüri, tõmba mu seelikut üles ja ei pane minu kallal toime pahelisi tegusid?”

„Püha jumal, proua!” hüüatas talumees. „Kui te pole tähele pannud, siis ma kannan ämbrit, alasit, kahte kana ja hane. Mis ime läbi saaksin ma teid vastu seina suruda ja teie kallal pahelisi tegusid toime panna?”

Vanamoor vastas selle peale: „Pange hani maha, asetage talle ämber peale ning ämbri otsa alasi ja mina võtan senikauaks teie kanad oma kätte.”