Читать книгу Vanainimeste naljad - Geoff Tibballs - Страница 9

Vanusemured

Kolm väikest vanaprouat istuvad koos ning arutavad eaga kaasnevaid probleeme. Esimene vanaproua ütleb: „Teate mis, ma muutun aina hajameelsemaks. Täna hommikul seisin trepi alumises otsas ja ei suutnud meenutada, kas ma pean trepist üles minema või tulin ma just trepist alla.”

„Oh, see pole midagi,” vastab teine vanaproua. „Ükspäev istusin ma voodiserval ja arutlesin, kas ma pidin voodisse minema või ma alles tõusin üles.”

„Mul on jällegi hea meel tõdeda, et minu mälu on siiamaani väga hea – koputa kolm korda vastu lauda,” ütles kolmas naine, koputades sõrmenukkidega lauale. Seejärel märkis ta: „Keegi on vist ukse taga … ma lähen ise vastu.”