Читать книгу Vanainimeste naljad - Geoff Tibballs - Страница 17
ОглавлениеMatuserongkäik
Keskealine mees oli parajasti mööda tänavat jalutamas, kui märkas äkki üht väga ebatavalist matuserongkäiku surnuaiale suundumas. Rongkäigu eesotsas oli pikk must surnuauto, mille taga liikus teatud vahemaaga teine pikk must surnuauto. Teise auto taga kõndis mees koeraga. Omakorda selle mehe taga liikus hanerivis umbes kakssada meest.
Jalutaja ei suutnud uudishimule vastu panna, lähenes aupaklikult koeraga mehele ning ütles: „Avaldan teile kaastunnet ning ma vabandan, et teid sellisel hetkel tülitan, kuid ma pole iialgi sellist matuserongkäiku näinud. Kelle matused need on?”
„Minu naise matus.”
„Tunnen kaasa. Mis temaga juhtus?”
„Mu koer kargas talle kallale ja tappis ta ära.”
„Jumal küll! Aga kes teises surnuautos on?” uuris mööduja.
„Minu ämm. Ta üritas parajasti mu naist päästa, kui koer omakorda talle kallale kargas.”
Mööduja mõtles viivu ja küsis siis ettevaatlikult: „Kas ma tohiksin teie koera laenata?”
„Siis võtke ennast rivi lõpus järjekorda.”
