Читать книгу Kuningate heitlus. Teine raamat - George R. R. Martin - Страница 6

Vetevoost kahepäevase ratsasõidu kaugusel märkas üks piilur neid ühe mudase jõe ääres oma hobuseid jootmas. Catelyn polnud Freyde koja kaksiktorniga vappi nähes kunagi rõõmsam olnud.

Kui ta käskis piiluril nad tema onu juurde viia, vastas mees: „Mustkala läks koos kuningaga läände, mu emand. Tema asemel käsutab eelväge Martyn Rivers.”

„Ah nii.” Catelyn oli Riversit Kaksikutel näinud; isand Walder Frey vallaspoeg, ser Perwyni poolvend. Ta ei üllatunud, kui kuulis, et Robb oli andnud hoobi Lannisteride võimu südamesse; ilmselt just seda oli ta kaalunudki, kui Catelyni Renlyga läbi rääkima saatis. „Kus Rivers praegu on?”

„Tema laagrini on kahe tunni tee, mu emand.”

„Vii meid tema juurde,” käsutas Catelyn. Brienne aitas ta uuesti sadulasse ja nad läksid kohe teele.

„Kas te tulete Vaevasillalt, mu emand?” päris piilur.

„Ei.” Catelyn ei olnud söandanud sinna minna. Pärast Renly surma polnud ta kindel, milline vastuvõtt neile Renly noore lese ja tema kaitsjate poolt osaks võib saada. Selle asemel oli ta ratsutanud otse läbi sõjatandri, üle viljakate jõemaade, mille lannisterlaste raev oli muutnud mustavaks kõrbeks, ja igal õhtul rääkisid tema maakuulajad naastes lugusid, mis ta iiveldama ajasid. „Isand Renly on tapetud,” lisas ta.

„Me lootsime, et see on mingi lannisterlaste valejutt, või–”

„Oleks see ainult nii. Kas Vetevool käsutab minu vend?”

„Jah, mu emand. Tema Majesteet jättis ser Edmure’i Vetevood kaitsma ja oma seljatagust valvama.”

Andku jumalad talle selleks jõudu, mõtles Catelyn. Ja ühtlasi tarkust. „Kas Robbilt on läänest mingeid teateid?”

„Te pole siis kuulnudki?” Mees oli ilmselt üllatunud. „Majesteet sai Härjaristil suure võidu. Ser Stafford Lannister on surnud ja tema vägi laiali jooksnud.”

Ser Wendel Manderly huilatas heameelest, Catelyn aga vaid noogutas. Homsed katsumused läksid talle rohkem korda kui tunased võidud.

Martyn Rivers oli oma leeri üles löönud purustatud linnuse varemeis, katuseta talli ja saja värske haua kõrval. Kui Catelyn hobuselt maha tuli, laskus mees ühele põlvele. „Rõõm teid näha, mu emand. Teie vend käskis meil teie salga tulekut valvata ja teid võimalikult kiiresti tagasi Vetevoole saata, kui me peaksime teid kohtama.”