Читать книгу Kartulirahvas ja burgeriinimesed - Greete Kõrvits - Страница 8

MIS ON STEREOTÜÜBID AMEERIKLASTE KOHTA? MUUSEAS, EGA NAD ise neist alati kuigi teadlikud pole. Colin oli väga üllatunud, kui ütlesin talle, et ameeriklasest turisti tunneb ära T-särgi, šortside, valgete sokkide ja sandaalide järgi.

„Kas siis ainult ameeriklased nii riides käivadki?” küsis ta.

Mõtlesin hetke ja vastasin, et ei, küllap seal on ikka midagi muud ka, mille järgi puhkusel oleva ameeriklase ära tunneb.

Aga stereotüübid, millega mina olen kokku puutunud, on järgmised. Ameeriklased on:

1) paksud – see on tõsi. Mitte kõik muidugi, aga kõige paksem on maailmas paraku USA elanikkond;

2) lärmakad – osaliselt tõsi, kuid on ennekõike seotud järgmise punktiga;

3) jutukad – jah, väga. Ameeriklased armastavad small-talk’i, tühja juttu puhuda rohkem kui ükski teine inimene. Tüüpilise eestlasena ma vihkan mõttetut jutuvada ning eelistan pigem vaikust. Ameeriklane ei saa vaikuses olla. Olgu, ka siin on erandeid, Colin näiteks. Aga valdav enamik neist vatrab kohutavalt palju. Ma räägin sellest hiljem täpsemalt;

4) ebaviisakad – vaat selles ma nii kindel poleks. Vaadake, nad ise ei saa sellest ju aru, et mina olen tagasihoidlik eestlane. Nad ei saa aru, et mulle liiga lähedale tulles, olgu siis füüsiliselt või vestlusteemade poolest, tekitavad nad minus ebamugavust. Nad tunduvad meile ebaviisakad, sest meil pole viisakas kohe väga isiklikke küsimusi esitada. Mõnikord on minult küsitud küsimusi, mida mu lähedasemad sõbradki ilma hoogu võtmata esitada ei julge;

5) lollid – mõistagi kõige õrnem koht, kuhu lüüa. Loomulikult oleneb inimesest, selle ütlen ma kõigepealt ära. Nad pole lollid. Üks asi, mida ameeriklaste juures tähele võib panna, on see, et sageli on nad võimetud absurdist ja abstraktsusest aru saama, samuti on neis paras annus lapsemeelsust. Mõnikord on see armas, mõnikord ajab närvi. Ka sellest pean ma lähemalt rääkima. Ameeriklased pole rumalad, vaid sageli emotsioonidest juhinduvad, sageli üleliia sõnakad-lärmakad ning sageli võib nende tähelepanu millegi väga lihtsaga köita, mis ehk ongi loonud selle küllaltki õela kuvandi ameeriklasest kui primitiivsest juhmardist, mida ta enamasti siiski pole.