Читать книгу Jüri Jaanson. Sauruse tee - Gunnar Press - Страница 11

Tartu 1. eriinternaatkooli, praegusesse Hiie kooli astub Jüri Jaanson poolteist kuud enne seitsmendat sünnipäeva. Esimese poolaasta elab ta internaadis, siis kolitakse poiss emapoolsete vanavanemate juurde. Vanaisa Aleksander Remmel on Tartu kujutava kunsti kooli asutaja, ta on aastaid juhtinud haridusministeeriumi juures tegutsevat kunstilise, ka esteetilise kasvatuse komisjoni.

Vanaisal oli poisi kujunemises väga suur osa. Ta võtab Jüri kasvatamise ja harimise põhjalikult ette. Nad räägivad kõigest, võtavad läbi isegi antiikajalugu, taustaks maalide reprod. Pallase haridusega vanaisa seletab lahti maalide loomise motiivid: mis toimub, kes tegutseb.

Kui Jüri on 12-aastane, läheb ta koos emaga Moskvasse Tretjakovi galeriisse vaatama 19. sajandi maale. Jüri palub iga pildi kohta seletust. Ema peab kõvasti pingutama, sest muidu Jüri edasi ei liigu.

Kadrioru muuseumis läheb lugu päris hulluks. Muuseumi heatahtlik valvur tuleb appi küsimustele vastama.

Vanaisa on kaluri poeg, sündinud Narva-Jõesuus. Teda tõmbab veele ja ta käib tütrepojaga Emajõel sõudmas.

Jüri kasvab ringkonnas, kus väärtustatakse haridust. Tartu-vanaema Alide Remmel on bioloog-geoloog, ülikooli õppejõud. Vanaema üks õde on Tartu Ülikooli majandusgeograafia kateedri organiseerija, juhataja ja professor Salme Nõmmik. Tädipoeg Riho Nõmmik läks Moskvasse tuumafüüsikat õppima ning töötab seal professorina praegugi.

Ema ja Jüri Krimmis.

“Kodus oli ülikool pidev jututeema, polnud võimalustki, et keegi meist ei lähe ülikooli. Keskkooli päevil küsis Jüri, miks ta peab koolis nii palju pingutama. Niikuinii ei ootavat temasugust defektiga meest muu kui lihttöö. Vastasin siis, et mina võin teda kodus ju haletseda ja säästa, aga elu on karm. Ütlesin, et mida rohkem ta raskustega harjub, seda paremad on tema võimalused elus edasi jõuda. Seda juttu ei tulnud korrata…” räägib ema.

Elle-Mare Jaanson-Rahula suunab pilgu viivuks lakke ja sõnab siis: “Jüri raamatu peamõte võiks kõlada: kui on suur tahtmine, siis võib ka puudega inimene jõuda kaugele!”