Читать книгу Jüri Jaanson. Sauruse tee - Gunnar Press - Страница 14

“Eks õpetajatel jätkus Jüriga tegemist, sest kuuldeaparaadid olid viletsad. Üks pedagoog ütles Heinole lausa: “Sa korjad kah sellised kokku, kes ei kuule ega näe!” Ja vaat kes Jürist nüüd on saanud!” kiidab Urve Bergman, kelle käe all on kasvanud suusaolümplasteks Eveli Peterson, Meelis Aasmäe ja Algo Kärp.

“Teinekord tundus Jüri omamoodi nohikuna. Vaatasime Heinoga, kuidas ta leidis miski putuka, uuris ja imetles seda nii, et kellaaeg läks meelest. Algul oli ta kuulmise tõttu tagasihoidlik ka suhtlemises. Töömees oli Jüri aga juba poisina, harjutas kõvasti, pidas suusatamisest väga lugu, oli pikk, tugev ja vastupidav. Samas häiris kehv kuulmine tasakaalu, ta kippus nagu kõikuma, kukkus kurvides tihti. Sõudmises on ilmselt lihtsam, seal aitab aerude ja vee kontakt hoida tasakaalu.”

Veerand sajandit hiljem. Kohtumas suusatreener Urve Bergmaniga.

Jüri Jaanson võtab tõeks: “Tasakaaluasjades võib treeneri jutus olla iva sees. Mul oli tollal vaid ühes kõrvas kuuldeaparaat, seegi kehvake. Suusatamises kukkusin poisina küll – ja kukun siiani! – pigem seepärast, et riskisin jäistel radadel rohkem, kui oskused lubasid. Aga üldiselt jäid rajad 30 aasta eest pehmeks. Olin raske, tugeva tõukega. Ma ei leidnud õiget pinda, et valada õpitud sõidutehnika tõukesse.”

Nii või teisiti ei jõua Jaanson suusatamises Eesti paremikku. Urve Bergman kinnitab: “Viljandi tulemused ei rahuldanud Jürit. Ta tahtis võita, ei kannatanud kaotamist. Klassivend Ormar Lutsbergile, kellest sai tubli suusataja, ütles Jüri: “Kurat, ma treenin rohkem kui sina, aga sa võidad mind jooksus ikka!””

Kui saaks liita Erki sõidutehnika ning Jüri jõu ja võhma, sünniks supersuusataja. Ent liita ei saa. Suhted treeneritega lähevad sassi.

“Heino ei tahtnud, et ma läheks Tartu maratonile, sest olin nii noor. Just sellepärast, et ma olin nii noor, vajasin treeneri tõendit. Heino kirjutas selle vastu tahtmist ja luges sõnad peale, et pangu ma jalga topeltaluspüksid ja villased sokid ja nii edasi. Mind polnud vaja noortevõistlusteks säästa, ma polnud nii kõva tegija, keda tuleks vägisi tagasi hoida,” räägib Jaanson.

15-aastasena lahkub ta Bergmanide suusatrennist, kuid ei lõpeta suhtlemist, astub Viljandis käies tihti läbi. “Jüri pole unustanud, kus ta töötamist ja kellatundmist õppis! Ta on vahva!” rõõmustab Urve Bergman.