Читать книгу Jüri Jaanson. Sauruse tee - Gunnar Press - Страница 15

Jüri proovib natuke kergejõustikku ja jõuab mõne tulemuseni ka jooksus, ent see ei rahulda. Ühel päeval küsib ta emalt, mis trenni peaks hakkama tegema. Ema, muud mured peas, kehitab õlgu. Poiss puhkeb nutma ja pahvatab: “Sul on muidugi ükskõik, aga mina tahan sporti teha!” Asutakse otsima.

Bergmanid lubavad ta tagasi võtta, kui Jüri hakkaks jälle korralikult trennis käima, ent nende suhtumine pole eriti soosiv. Kergejõustikutreener Ants Kuusik näeb, et poiss on jooksuks liiga raske ning kuuli või kettaga alustamiseks liiga vana. Ema onutütar Elvi Maremäe on Tartus korvpallitreener ja kutsub Jürit proovima. Ema leiab siiski, et kehv kuulmine hakkab meeskonnamängus segama.

Ühtäkki turgatab talle pähe, et pikki poisse oodatakse ju sõudmisse! Pealegi pidavat ülikoolist tulema üks tüdruk Viljandisse treeneriks. Kalevi baasis vaatab tuntud sõudetreener Juhan Mitt Jürile otsa ja lubab proovima tulla.

Kui Anne Freimuth lõpuks pärale jõuab, käib ema mõne päeva pärast vaatamas, kuidas läheb. Jüri pragab kodus, et treeningud on liiga kerged. Ju ongi, sest noor treener ei julge suuri koormusi kasutada. Aga Jüril on hirmus tahtmine, nii treenib ta ise lisaks.

Ema on kuulnud, et sõudmine on kõige paremal järjel Pärnus. Ta helistab treener Mihkel Leppikule ja räägib loo ära: poiss on käinud suusatrennis ja tahab nüüd sõuda. Leppik kutsub proovima.

Nädalavahetusel sõidavad nad Pärnusse. “Mihkel vaatas Jüri üle ja teatas – nagu oleksin viinud talle suure kingituse! –, et selle poisi ta võtab küll,” meenutab ema.

“Ma pole kellelegi ära öelnud, ei pikale ega jämedale. Ütlesin Jürile kohe, et hakaku laupäeviti-pühapäeviti siin treenima,” põristab Mihkel Leppik, kes jätab endast esimesel kohtumisel lootusetu toriseja mulje. Heasüdamlikkus ilmneb mõne aja pärast.

16­aastane juba teab, et temast tuleb maailmameister.

Jaansonil on trenniriided kaasas ja poole tunni pärast rassib ta juba kuulsas angaaris.

Nädala sees treenib Jüri Anne Freimuthi juures, kuid reedel pärast koolitunde sõidab Pärnusse, kus elab isaema pool. Ülikoolis ämmaemandaks õppinud ja meditsiini alal töötavale rahuliku loomuga vanaemale meeldib asjade selline kulg väga. Ta hoolitseb Jüri eest ja toidab hästi.

Pikemalt on sõudja Jaanson ja treener Leppik koos laagrites. Nõnda kestab töö 1984. aastani ehk kuni keskkooli lõpetamiseni. Siis saab Pärnu Jüri alaliseks elukohaks.