Читать книгу Jüri Jaanson. Sauruse tee - Gunnar Press - Страница 9

Nagu vanaisa päevikust aimub, tundub perele vahel, et Jüri ei kuule hästi. Kuulmine alaneb märgatavalt pärast seda, kui poiss saab kolmeaastaselt bronhiidiraviks streptomütsiini, tol ajal laialt kasutatavat antibiootikumi. Kuna suguvõsas pole kellelgi olnud kuulmisega muret, siis on raske uskuda kaasasündinud häiret.

Kui ema viib viieaastase Jüri arsti juurde, diagnoositakse juba tugev kuulmislangus. Seni on pruugitud sõna “keskmine”. Ometi ei hakka keegi poissi haletsema, nõudmistes ei tehta mingeid järeleandmisi.

Tohtrid imestavad siiani, et Jüri räägib nii hästi. Kõik tänu lugemisele. Väiksena luges ta poes viimast kui ühte plakatit, isegi evakuatsiooniplaane. Siis tulid raamatud, palju raamatuid. Prillid sai poiss varakult, kuid varsti muutus nägemine nii halvaks, et mõneks ajaks keelati lugemine üldse.

Jüri kehv kuulmine ei häiri suhtlemist vennaga vähimalgi määral. Nad tegutsevad koos, sarnaste mõttemallide järgi. Õigupoolest avastab Erki alles siis, kui Jüri hakkab Tartusse kooli minema, et venna kuulmisel on midagi viga. Jürile ostetakse tikutopsisuurune vaskvutlaris aparaat, millest läheb juhe kõrva. See on tülikas ja kasutu, jääb varsti üldse kõrvale. Järgmine on paras jurakas, ent pole esimesest suurt kasulikum. Vilistab, kuid Jüri ise vilet ei kuule.

Esimene enam-vähem korralik kuuldeaparaat jõuab 12-aastase Jürini Moskva kaudu Šveitsist. Kuue aasta pärast saabub juba selline, millega võib telefonis suhelda. Päris õige abivahendi saab Jüri esimest korda alles 1992. aastal, kui Saksa suursõudja Thomas Lange viib ta kokku kaheksapaadi olümpiavõitja, optiku-akustiku Ansgar Wesslingiga, kes vahendab suhteid Esseni firmaga Bagus. Viimasest saab koos Phonaki tehasega ka Jüri sponsor. Ta kuuleb esimest korda elus linnulaulu.