Читать книгу Eestimaal kasvatatud kõrvitsalised. 100 kõrvitsatoidu retsepti - Heli Kuusk - Страница 3

EESSÕNA

Оглавление

Kõik kõrvitsalised on uhked ja ilusad taimed, mõned liigid ja sordid on suisa põneva väljanägemise ja kummaliste viljadega. Kõrvitsataimedega saab ehtida oma aeda ja muuta ka mõne vana kuivanud puu või jupikese lippaiast dekoratiivseks lehtlaks. Köögis on kõrvitsalised asendamatud – neist saab valmistada mitmekülgseid imemaitsvaid roogasid, nii soolaseid kui magusaid. Ja kuivõrd kasulik on kõrvits meie tervisele!

Käesolev raamat viibki meid kõrvitsaliste vaimustavasse maailma. raamatu esimeses osas on toodud taimede kirjeldused ja juhised kasvatamiseks, teisest osast leiab nõuanded, kuidas kõrvitsalisi toiduks tarvitada, ja ülevaate, milline on nende toitainetesisaldus ja kasulikkus tervisele ning kuidas neid on kasutatud rahvaravis. lisatud on ka terve hulk põnevaid retsepte.

Olen kasvatanud kõrvitsalisi eelkõige uudishimust, sest tahaks ju kangesti teada, kuidas ja millistes tingimustes taimed kasvama lähevad ning milliseks nad kasvavad. Ja muidugi viljad – kõrvitsaliste viljad pakuvad alati nii silmailu kui põnevust! Oma imestuseks olen avastanud, et saaremaal kasvavad ka vägagi kapriissed ja soojalembesed sordid suhteliselt hästi. Kui vähegi on viitsimist vaeva näha, on tulemus üsna üllatav!

Müügil olevate seemnete hulgas valitseb meil äärmine segadus ja üpris raske on orienteeruda, mis on mis ja millise liigi või sordirühma alla konkreetne taim kuulub.

Seda enam, et seemnepakikeste peal on teave nii minimaalne, kui üldse olla saab. väljastpoolt Eestit tellimisel saabuvad aga seemnepakid, millel enamasti puudub pilt nii taimest kui viljast – seega ei jää muud üle, kui seeme mulda pista ja ootama jääda, mismoodi taim ja vili hakkavad välja nägema.

Kõrvitsatest meeldib mulle isiklikult kasvatada väiksemate viljadega kauasäilivaid sorte. Olen tähele pannud, et väiksemad viljad säilivad tunduvalt paremini kui suuremad ning tihti on just väikeseviljaliste sortide kõrvitsad ilusa tumeda viljaliha ja väga magusa mekiga. Ka saab väiksema kõrvitsaga köögis toimetades üsnagi hõlpsalt hakkama. suure kõrvitsa lahtilõikamine lõpeb kõrvitsa jaoks tavaliselt marineerituna purgis, ja selline toit on juba surnud toit. väiksemaid kõrvitsaid seevastu jagub terveks pikaks talveks.

Kuna kõrvitsaliste sorte on pea lõputult, siis toon siin raamatukeses ära eelkõige need, mida mul on olnud võimalus oma aias imetleda ja millelt olen saanud vilju noppida.

Soovin kõigile elamusterohket katsetamist erinevate huvitavate viljadega sortide kasvatamisel!

Heli Kuusk

Raamatu autor

Eestimaal kasvatatud kõrvitsalised. 100 kõrvitsatoidu retsepti

Подняться наверх