Читать книгу Eestimaal kasvatatud kõrvitsalised. 100 kõrvitsatoidu retsepti - Heli Kuusk - Страница 4

Kõrvitsaliste sugukonda kuulub arvatavalt üle 800 liigi taimi. Kõrvitsa perekond ainuüksi on tõeliselt kirev ja ääretult huvitav oma erikujuliste viljadega, mida on nii pisikesi munasuuruseid, piklikke ja ümmargusi kui ka tohutult suuri, lausa hiiglasi. Ka värvuselt on vilju küll kollaseid, oranže ja rohelisi, aga ka kirjusid, roostekarva ja täpilisi.

Kõrvitsaliste sugukond ei piirdu vaid kõrvitsatega, kõrvitsate kõrval kuuluvad kõrvitsaliste sekka ka kurgid, melonid, arbuusid, väätkõrvitsad, lagenaariad, madukurgid ja paljud teised liigid, millel omakorda alamliike või sorte arvukalt. Enamik kõrvitsalistest on söödavad, kuid kõrvitsate seast leiab ka ilukõrvitsad, mille noori vilju võib hambaga küll proovida, aga nende eesmärk on ennekõike dekoratiivne.

Seda, kuivõrd suur ja mitmekesine on kõrvitsaliste pere, tõestab ainuüksi fakt, et kõrvitsaliste sugukonnas on võrreldes teiste taimesugukondadega kõige rohkem erinevaid liike-sorte, mida inimesed on läbi aegade toiduks tarvitanud.

Kõrvitsalised on nii ühekui mitmeaastased soojamaataimed, mis on pärit troopilistelt ja lähistroopilistelt aladelt, ja neid peetakse ühtedeks vanemateks kultuurtaimedeks maailmas. arvatakse, et kõrvitsaid kasvatati Mehhikos ja Peruus juba vähemalt 7000, mõnedel andmetel koguni kuni 10 000 aastat tagasi, kurk aga kodustati indias tõenäoliselt 3000 aastat tagasi. Ka vana-Egiptuse hauakambritest on leitud melonite ja arbuuside seemneid, mis annab alust arvata, et kõrvitsalised olid toiduks vaaraode laual.

Tänapäeval kasvatatakse kõrvitsalisi kõikjal üle terve maakera.

KUIDAS KÕRVITSALISI ÄRA TUNDA?

• Kõrvitsalised on vään– või ronitaimed ja suurem osa neist on üheaastased. Jämedatel roomavatel või ronivatel vartel paiknevad vahelduvalt viiehõlmalised või -labalised lehed. lehtedel on pikad rootsud. vartest väänduvad välja köitraod.

• Emas– ja isasõied paiknevad ühel ja samal taimel. õitel on viis kroonlehte, vahel on need ka kokku kasvanud. isasõitel on viis tolmukat, emasõied peidavad endis emakasuudmeid.

• täiskasvanud viljad on enamasti tugeva koorega. Nii uskumatu, kui see ka pole, on kõrvitsa vili tegelikult mari, täpsemalt – marja eritüüp.

• seemned kinnituvad viljaliha külge. seemneid on palju ning need on lapikud. valminud seemne sisemus peidab endas kahte idulehte.