Читать книгу Väike üllatus ehk Kuidas Hendrik ja Evert sekeldustesse satuvad - Hendrik Groen - Страница 5

Kell 16.30 – Printsess Margrieti kool

„Pagan küll, kuhu inglid jäid ...“

Naise nägu tõmbus pingule. Naeratus oli jäik nagu kivisse raiutud. Kaks last jõllitas talle otsa. Vaid punased laigud ta kaelal andsid aimu, et Hetty Schutter, kooli direktriss ja osalise koormusega kaheksanda rühma õpetaja, oli ärritunud.

Laval seisis seitse silmanähtavalt kimbatusse sattunud väikest karjast. Kohas, kust äsja pidi tiibadega vehkides lavale ilmuma parv inglikesi, oli nüüd üks lapsevanem ja tegi aru­saamatuid grimasse. Karjased vahtisid teda, silmad pärani peas. Naine kadus uuesti kardinate vahele. Mõnda aega ei toimunud midagi.

Üks karjane tundis sügelust ja hakkas end vana tolmuse karjase­rüü alt ägedalt kratsima. Teine lehvitas käega oma vanaemale. Kolmas hõõrus kõhnu põlvi vastamisi, sest tal oli ärevusest pissihäda tulnud. Kardina taga oli kuulda midagi maha kukkumas. Seejärel valitses taas vaikus.

Publik muutus rahutuks. Emad-isad püüdsid saalis vaikust säilitada, kuid õdede-vendade vahel tekkis siiski nägelusi. Vanemad ähvardasid füüsiliste kasvatusmeetmetega. Kaks tooliklappi kolksatas üles.

Lava küljeseina katvad kardinad liikusid. Nende taga püüdis keegi leida pääsu lavale. Pääs asus aga kolm meetrit kaugemal, seal, kustkaudu olid inglid pidanud äsja lavale lendlema. Kardinate taga kohmerdaja juhindus ilmselt rohkem oma närvidest kui tervest mõistusest, sest isegi kobakäpp Willempie oleks suutnud poole kiiremini lava teises küljes nähtavale ilmuda.

See oli direktriss.

„Ee ... daamid ja härrad, lapsed ... teatud asjaolude tõttu tekkis jõulunäidendis väike takistus, mida me pole veel jõudnud kõrvaldada, ning seepärast jätkame nüüd ...“

Tema selja taga puhkes üks karjane valjusti nutma.

„... esialgu oma jõululoteriiga, mille ...“

Nuttev karjane oli oma kostüümi täis pissinud. Pikkamööda ilmus sellele suur tume plekk.

„... tulu läheb koolile uue projektori ostmiseks.“

Kõneleja sisistas kõrvalsuunas, et õpilase ema võiks oma märja karjasega midagi ette võtta, ning jätkas:

„Iga loos maksab üks euro ja suurepärased võidud on välja pannud ...“

Küljelt tõusis lavale üks ähmi täis ema, kes haaras algul kaasa vale lapse, seejärel läks aga õige lapsega valele poole, nimelt ukse suunas, mis polnudki uks, vaid operetiseltsi dekoratsioon.

„... meie kooli lapsevanemad, sõbrad ja varustajad, mille eest oleme südamest tänulikud. Loosimüüjad hakkavad ringi käima vaheajal. Ja ee ...“ ta heitis veel kiiresti pilgu üle õla, „ja vaheaeg algab nüüd.“

Higi pärlendas ta laubal. Ta pööras ringi ja juhtis lavale jäänud karjased dekoratsioonide vahelt, mis pidid kujutama avatud maastikku, kulisside taha. Seal olid naiste rööbaspuu, kapp hüppelaudadega ning mõned kostümeeritud lapsed, abiks olevad lapsevanemad, puust härg ja eesel ning Maarja ja Joosep. Tunda oli pissihaisu.