Читать книгу Väike üllatus ehk Kuidas Hendrik ja Evert sekeldustesse satuvad - Hendrik Groen - Страница 7

Pool tundi varem Albert Heijni supermarketis

Üks vanamees sõitis oma ostukäruga Evertile kolmandat korda vastu jalgu. Türgi naine, kelle järjekord kassasabas oli kätte jõudnud, polnud oma türgi ube ära kaalunud.

„Aru ei saama.“

„Köögiviljade osakond, kassa 4.“

Üks jonniv laps lasi end oma ema käe otsas rippu, mistõttu tollel purk õunamoosi põrandale katki kukkus.

„Kas ma tohiksin korra laenata teie boonuskaarti, minu oma jäi teise tasku jakki ... äh ... teise jaki taskusse,“ küsis Everti ees järjekorras seisev naine. Evert ulatas talle naeratuse saatel oma boonuskaardi.

„Pistke see pärast õige ... Ah, olgu, jätke endale,“ ärritus ta.

Evertil ei vedanud. Hendrik oli unustanud pähkleid osta ning talle helistanud, paludes tal teel mõnest poest läbi astuda, sest ilma pähkliteta poleks maleõhtu päris see. Omal algatusel pani Evert korvi ka kaks purki õlut, sest tema meelest oli ainult pakk pähkleid korvis liiga nukker vaatepilt.

Ning nüüd seisis ta nende tobedate pähklite pärast juba veerand tundi kassasabas. Nii kui õnn natuke pöördub, tuleb Evertil janu peale. Kohe pärast arveldamist plõksas ta ühe purgi lahti, ütles jahmunud kassapidajale proosit, võttis lonksu ja tormas välja. Seal võttis ta oma rattal luku maha, rüüpas veel kord ja istus sadulasse. Õlu oli leige.

Ratta seljas õlut joovaid inimesi ei kohta just tihti. Tõe­näoliselt on see ka keelatud. Ehk sellepärast, et siis ei saa käega stopp-märki näidata, mõtiskles Evert. Huvitav, kas Hollandis on keegi stopp-märgi näitamata jätmise eest trahvi saanud. Evert oli rohkem kui kuuskümmend aastat tagasi algkoolis õppinud, et parem käsi tuleb kõrvale välja sirutada ja sellega üles-alla vehkida nagu vigastatud tiivaga lind.

„Aga mis siis, kui rattal on ainult käsipidurid?“ torises ta omaette. „Kas selle tobeda stopp-märgi pärast ei saa siis isegi korralikult pidurdada?“

Ta röhatas.

Hendrik võib rahul olla, pähklid on käes.

Everti ratas kriiksus ja krääksus.

Vihma kallas lakkamatult ning peagi sai ta läbimärjaks.