Читать книгу Eesti laste- ja noortekirjandus 1991-2012 - Jaanika Palm - Страница 8

Lastekirjanduse edenemises on mänginud olulist rolli mitmesugused auhinnad ja võistlused (vt Lisa 2). Kõige vanemaks ja väärikamaks eesti lastekirjanduse auhinnaks võib pidada Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiat laste- ja noorsookirjanduse eest (tuntud ka kui Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia), mis omistatakse alates 1995. aastast eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale algupärasele teosele. Auhind asutati juba 1970. aastal ja see kandis aastatel 1972–1989 Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia nime. 1990. aastate alguses traditsioon lastekirjanduse kategoorias mõneks aastaks katkes, kuid tänapäeval on sellel auhinnal lasteraamatute hindamiseks oma erialaekspertidest koosnev žürii. Juba varakult nimetatakse nominendid, kes reeglina saavad ka põhjaliku meediakajastuse, ning emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutatakse koos teiste kirjanduse alaliikide võitjatega välja ka Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia saaja.

Üks suuremaarvulise žüriiga lastekirjanduse konkursse on Eesti Lastekirjanduse Keskuse initsiatiivil alates 1992. aastast korraldatav Nukitsa konkurss (vt Kehman 2012). See on laste hulgas läbiviidav küsitlus, kus palutakse neil viimase kahe aasta jooksul ilmunud algupärandite hulgast valida oma lemmikkirjanik ja -illustraator. Võitjatele kingitakse Elo Liivi kavandatud Nukitsamehe pronkskuju. Esimesest konkursist võttis osa üle 4000 lapse, edasistel aastatel osalejate arv pidevalt kasvas, kuid on viimastel kordadel jäänud 7000–8000 piirile. Seni kõige raamaturohkemal, X Nukitsa konkursil 2010. aastal võistles 255 raamatut, neist 179 esmatrükki 112 eesti kirjanikult ja 123 eesti kunstniku pildid 234 raamatule. Kirjanikest on lapsed seni kõige enam tunnustanud Andrus Kivirähki (kolmel korral) ja Henno Käod (kahel korral), kunstnikest on neljal korral laste lemmikuks olnud Heiki Ernits ja kahel korral Edgar Valter.

Eesti lasteluule taset on aidanud tõsta spetsiaalne auhind, mis kannab Karl Eduard Söödi lasteluuleauhinna nime. Auhinna asutas 1988. aastal Luunja sovhoos, hiljem on seda välja andnud Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool möödunud aasta parimale lasteluulekogu autorile ja illustraatorile. Žürii arvestab ka Luunja valla laste arvamusega, kes õpetajate ja raamatukogutöötajate ärgitusel värskeid luulekogusid loevad ja hindavad.

Vasalemma vallavalitsus, kes 1999. aastal asutas J. Oro nimelise lastekirjanduse preemia ja annab seda välja iga viie aasta tagant (algul iga kahe aasta tagant) ühele eestikeelsele lastekirjanikule tema loomingu eest, kaasab samuti otsustusprotsessi nii lapsi kui ka teisi lugejaid. Selle auhinnaga soovib vallavalitsus jäädvustada kauaaegse Vasalemma kooliõpetaja, lastekirjaniku ja ajakirja Laste Rõõm toimetaja J. Oro (kodanikunimega Julius Oengo) mälestust.

Tunnustamaks meisterlikult illustreeritud ja kujundatud lasteraamatut kui vaimse kultuuri olulist osa, korraldatakse alates 1998. aastast konkurssi „5 kauneimat Eesti lasteraamatut”. Kunstnike ja kujundajate erialaorganisatsioonide ja Eesti Rahvusraamatukogu kõrval võtavad žürii tööst osa ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eksperdid. Konkurss on seda hinnatavam, et see on ainus omataoline vabariigis ja tutvustab laiemale avalikkusele kõrgetasemelist Eesti lasteraamatuillustratsiooni.

Auhind aasta kõige omanäolisemale või üllatavamale eesti lasteraamatule kannab Aasta Rosina nime. Alates 2004. aastast omistatava auhinna saaja valivad iga aasta esmatrükkide seast välja Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajad, võitja saab kilogrammi rosinaid ja rahalise preemia.

Alates 2009. aastast valib Lastekaitse Liit lastekirjandusekspertide (raamatukogutöötajate, õpetajate, lastekirjanduse uurijate jt) arvamusele tuginedes uudiskirjanduse hulgast välja häid lasteraamatuid. Lisaks kaunile ja kujutlusvõimet arendavale kujundusele on hea lasteraamatu tiitliga pärjatud teose tunnuseks ka see, et raamat äratab uudishimu, näitab, kui mitmekülgne on maailm ja sobib lugemiseks nii väikestele kui suurtele.

Alates taasiseseisvumisest on Eesti aktiivselt osalenud rahvusvaheliste lastekirjanduse organisatsioonide töös ja rääkinud kaasa rahvusvaheliste lastekirjanduse auhindade omistamisel. 1953. aastal asutati Šveitsis Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (International Board of Books for Young People, lüh IBBY). Organisatsiooni eesmärk on aidata kaasa laste- ja noortekirjanduse tutvustamisele, kirjastamisele ja levitamisele kogu maailmas, sellealasele rahvusvahelisele teadustööle ning laste ja noorte lugemisharjumuste süvendamisele. IBBY ja selle liikmesmaade osakonnad 77 riigist on aktiivsed lastekirjanduse propageerijad, nad korraldavad rahvusvahelist lasteraamatupäeva (2. aprill), annavad välja trükiseid (ajakiri Bookbird) ja edendavad eri projektide raames laste lugemist. IBBY Eesti sektsioon asutati juba 1993. aastal, kuid selle tegevus katkes 1999. aastal. 2003. aastal loodi IBBY Eesti osakond (ametliku nimega MTÜ Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond), kuhu kuulub lastekirjanikke, illustraatoreid, tõlkijaid, raamatukoguhoidjaid ja lastekirjanduse uurijaid.

Alates 1956. aastast annab IBBY iga kahe aasta tagant välja maailma tähtsaimat lastekirjanduse auhinda Hans Christian Anderseni preemiat ning koostab IBBY aunimekirja, kuhu kantakse liikmesmaade parimad lastekirjanikud, lasteraamatute illustraatorid ja lastekirjanduse tõlkijad. Mõlemale auhinnale esitavad kandidaate IBBY kohalikud osakonnad ja sellega kaasneb arvestatav rahvusvaheline tähelepanu, mis on omakorda tõukeks tõlke- ja vahendustegevusele. IBBY Eesti osakond on oma kandidaate IBBY aunimekirja regulaarselt nimetanud alates 2004. aastast (vt Lisa 2).

Hea tõlkelastekirjanduse esiletõstmiseks ning tõlkijate ja kirjastuste töö väärtustamiseks annab IBBY Eesti osakond alates 2004. aastast välja Paabeli Torni audiplomit. See omistatakse eelneva aasta parimale tõlkeilukirjandusteosele, kusjuures arvesse lähevad nii tõlke kvaliteet kui ka algteose kunstiline väärtus. Audiplomi saavad parima tõlgitud lasteraamatu autor, selle eesti keelde tõlkija (kes saab lisaks ka rahalise preemia) ja raamatu kirjastaja Eestis.

On kindel, et eesti laste- ja noortekirjandus ei oleks lühikese ajaga suutnud saavutada märkimisväärset nimetuste ja ka kvaliteedi kasvu, kui ei oleks ellu kutsutud mitmesuguseid kirjandusvõistlusi. Tänu neile on kirjandusse tulnud uusi autoreid, teemasid ja vormivõtteid, varjusurmast on äratatud kunagi viljeldud žanreid (nt väikelaste(pildi)raamat, noorteromaan).

Alates 2000. aastast korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös kirjastusega Tänapäev algupärase noorteromaani võistlust eesmärgiga rikastada 14–18-aastaste noorte lugemisvara. Seni seitsmel korral läbiviidud võistlus on olnud osalejaterohke, sellelt on tuule tiibadesse saanud Aidi Vallik, Reeli Reinaus, Ketlin Priilinn jt tänapäeval tunnustatud laste- ja noortekirjanikud. Auhinnalisi kohti on pälvinud mitmed noored kirjutajad, kellelt on ilmunud juba rohkem kui üks noorteromaan (Diana Leesalu, Ene Sepp, Kristiine Kurema, Mare Sabolotny, Kristi Rebane jt). Auhinnatud ja äramärgitud tööd avaldab kirjastus Tänapäev oma noorsooromaani sarjas. Võistlus on muutnud noortekirjanduse arvestatavaks nähtuseks nüüdisaegses Eesti kirjanduselus, mitmed teosed on leidnud tee kooli kirjandustundi ja ärgitanud üha uusi kirjutajaid ennast proovile panema.

2004. aastal algatasid kirjastus Tänapäev, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Täheke lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat”, mis on mõeldud heatasemelise algupärase lugemisvara leidmiseks 5–9-aastastele lastele. Ka see võistlus on olnud osalejaterohke ja viljakas, esikoha on pälvinud näiteks Piret Raua, Kristiina Kassi, Siiri Laidla ja Reeli Reinausi kaasahaaravad teosed. Võidutööd avaldatakse kirjastuse Tänapäev raamatusarjas „Minu esimene raamat”.

Et leida häid ja ilusaid raamatuid kuni 7-aastastele lastele, kutsusid kultuuriministeerium ja kirjastus Päike ja Pilv 2006. aastal ellu Põlvepikuraamatu konkursi, millega 2011. aastal liitus ka Eesti Lastekirjanduse Keskus. Võistlus on oluliselt rikastanud väikelaste lugemis- ja pildivara. Tunnustatud on Signe Ora ja Katrin Ehrlichi („Onu Eedi”), Juhani Püttsepa ja Liisa Murdvee („Väikese hundi lood”), Eva Koffi ja Marja-Liisa Platsi („Keerutädi”), Ulvi Haagenseni, Tiia Metsa jt raamatuid.

Tänu auhindadele ja kirjandusvõistlustele on eesti laste- ja noortekirjandus muutunud mitmekesisemaks ja saavutanud laiema ühiskondliku kõlapinna. Tuule on tiibadesse saanud heatasemeliste illustratsioonidega väikelasteraamat, eelkooliealistele ja/või algklassilastele esimeseks iseseisvaks lugemiseks mõeldud juturaamat ja kaasaegseid teemasid käsitlev noorteraamat. Viimase puhul võib rääkida lausa plahvatuslikust kasvust, sest viimase tosina aasta jooksul on ilmunud üle saja kahekümne noorteromaani. Auhinnatud töid tutvustatakse meediaväljaannetes, mis suurendab avalikkuse huvi algupärase laste- ja noortekirjanduse vastu ning edendab ka teemakohast uurimistööd. Autorid saavad seeläbi aga kinnitust, et nende looming on vajalik ja väärtuslik.