Читать книгу Sinu vale - Jane Lythell - Страница 9

MAI

Lõuna ajal sõidan ma mõnikord tema kodutänavale ja istun ta maja läheduses. Mu kolleegid teevad koos lõunastamisest suure numbri. Nad on omavahel lähedased. Mulle ei meeldi nendega koos lõunal käia. Nad lähevad Primrose Hilli nurgal asuvasse pubisse või kohvikusse, kus on palav ja lärmakas. Kui ma ajakirja tööle tulin, kutsus Stephanie mind kaasa. Praegu nad teavad, et eelistan lõuna ajal omaette olla.

Mul kulus vähem kui kümme minutit, et jõuda töö juurest tema korterelamu juurde. Maja, kus ta elab, on Baker Streeti lähedal. See on punastest tellistest, neljakorruseline ning hästi hooldatud. Korterid tunduvad kindlad, turvalised ja mugavad, pisut igavad. Tänav on keskpäeval vaikne. Seal on erahambakliinik ja ma näen, kuidas inimesed vastuvõtule lähevad ja sealt tulevad. Mõnikord on maja juures Harrodsi või John Lewise transpordikaubik. Mul kulus aega, enne kui teada sain, kes on nende lapsehoidja. Pärast mitut nädalat jälgimist tean ma nüüd, kes ta on. See on noor naine, mu meelest varastes kahekümnendates.. Ühel või kahel korral olen ma näinud, kuidas ta majast väljub, Billy kärus. Ta viib teda kuskile jalutama. Või käib ehk poodlemas.

Täna pidin ma vaid mõned minutid autos istuma, kui nägin, kuidas ta koos Billyga majast väljus. Ma otsustasin talle järgneda. Ma tulin autost välja ja panin raha parkimisautomaati. Ma kõndisin nende taga. Lapsehoidja peatus, et õlakott käru alla korvi panna. Ta on üsna lühikest kasvu ja rinnakas. Tal olid jalas kitsad teksad, mis rõhutasid ta ümarat tagumikku, ja valged tennised. Seljas oli eresinine topp, mille küljelt jooksis alla valge nööbirida. Ta kõndis üle Marylebone Road’i ning ootas selle keskel oleval ohutussaarel. Ma jõudsin talle seal järele. Autosid oli kolme rea jagu ning õhk oli raske ja saastunud. Üks prügiauto sõitis mööda, levitades enda järel hapukat lehka. Ma nägin, kuidas prügiauto tekitatud õhuvool vastu õitsvat kirsipuud lainetas ning õielehed pudenema pani.

Lapsehoidja kummardus käru kohale. „Vaata, milline suur auto, Billy.“

Peatänavalt lahkudes suundus lapsehoidja kõrvaltänavale, mis viis poodidest eemale. Võib-olla on siin kuskil mõni park? Ma jäin temast mõne jala kaugusele, üsna lähedale. Ta kõndis mööda süngest, ebasümpaatse väljanägemisega kirikust. Ma nägin, et ta pööras suurte kortermajade kvartali poole, mille keskel paiknes ristkülikukujuliselt neli kõrget maja. Need majad olid umbes kümnekorruselised ning halvasti hooldatud. Majade sisekülgedel olid rõdud, kust avanes vaade kuivanud murule. Mõnedel rõdudel kuivas nööril pesu. Igal korrusel olid seintele kinnitatud taeva poole suunatud valged ja mustad satelliittelevisiooni taldrikud. Üks koer nuuskis majade väliskülgede juures, tõstis siis jalga ja kusi.

See oli lapsehoidja sihtpunkt? Mida ta siin küll teha võis? Lapsehoidja lükkas käru enesekindlalt majadekompleksi poole, mõnede betoonist graffitiga kaetud majade ühendussilla alt läbi viletsa mänguväljaku poole, mis asus rohulapist kaugemal. Seal oli kaks rippkiike, päevinäinud kaalukiik ja aia vastu toetatud metallpink. Kohal polnud kedagi teist. Ma ei järgnenud talle mänguväljakule, sest see oleks olnud liiga silmatorkav. Mida mina sellises kohas teha võiksin? Nii et ma kõndisin edasi majade vahele, kuid jäin jalgtee juures seisma ning jälgisin teda varjust. Lapsehoidja sättis end pingile istuma ja võttis oma koti kärust välja. Seejärel sättis ta käru seljatoe allapoole ja päikesevarju Billy näo kohale. Poiss oli magama jäänud.

Lapsehoidja istus mõned minutid ringi vaadates. Seejärel märkasin ma üht noormeest lähenevat. Too oli ilmselt tulnud ühest sealsest korterist. Lapsehoidja tõusis ja nad suudlesid. Noormees pani oma käed ta tagumikule ning pigistas. Tütarlaps tõmbus itsitades eemale. Seejärel istus noormees ta kõrvale. Tütarlaps pakkus noormehele sigaretti, mille too vastu võttis. Noormees nägi välja, nagu ta oleks äsja ärganud. Mulle tundus, et ta võib olla Küprose kreeklane. Noored istusid ja vestlesid tühjast-tähjast.

Või et niimoodi siis veedab Kathy lapsehoidja oma päevi – töötu kallimaga kohtudes. Ma mõtlesin, kas Kathy teab, et Billyt viidi igapäevase jalutuskäigu ajal sellesse korterelamute kvartalisse. Peaaegu kindlasti mitte; Kathy oleks ülihoolitsev. Kindlasti on kehtestatud reeglid, mis keelavad suitsetamist korteris ja Billy läheduses; juhised selle kohta, milline on lapse söögi- ja unerežiim. Kui usaldav Kathy on. Kui vähe ta teab.

Oli aeg minna. Ma kõndisin tagasi oma auto juurde ja sõitsin kontorisse. Kui ma autot parkisin, nägin ma, kuidas Philip Parr oma uhkest Mercedesest välja astus. Ta kõndis minu juurde ja mõõtis mind pilguga ülevalt alla, nagu ta seda alati tegi.

„Tere. Kuidas läheb, Heja?“

„Hästi, tänan küsimast. Ja sul?“

„Ma käisin just RIBA pressikonverentsil. Nad lasevad välja uue veebisaidi, mis koondab endas kõiki Briti ühiskondlikke hooneid. Fotod olid nii igavad.

„Kes need tegi?“

„Nad lasevad kogu riigis asjaarmastajatel kohalikke hooneid pildistada. Ma arvan, et neile on antud mingisugune stiilijuhis, sest pildid nägid kõik ühesugused välja: kohutav.“

Ta avas mulle kontoriuksed ja me kõndisime koos trepist üles.

„Eks me pea veebisaiti kajastama, ükskõik kui teisejärguline materjal ka poleks. RIBA peab rahule jääma! Ma räägin Kathyga.“

Trepist üles jõudes me eemaldusime teineteisest. Mina läksin oma laua juurde ja tema kõndis Kathy kabinetti. Kathy seisis Aisha kõrval ja ma märkasin, et ta oli meid koos sisenemas näinud. Ma olen tähele pannud, et Philip muudab ta närviliseks. Ta võttis end kokku, kui Philip talle lähenes, ja nad läksid Kathy kabinetti.

Stephanie vaatas mind, kui ma maha istusin.

„Lõunastasid koos suure bossiga?“ küsis ta, lastes uudishimul endast võitu saada.

„Ei,“ vastasin ma. „Täna mitte.“

See peaks neile kõneainet pakkuma.