Читать книгу #ükskilihaseiliigu - Jane Paberit - Страница 17

5. oktoober 2017

Mis tehtud, mis teoksil?

Olen tänasest Tartus doktor Rallmanni patsient. Väga sümpaatne arst. Kohe pärast saabumist tuli palatisse, rääkisime pikalt, imet ta oma sõnul ei tabanud, määras hunniku uuringuid ja nägi märke, mida mina ise veel märganud ei olnud. Sellepärast ma siin olla ei tahagi, et midagi head ma ju ei kuule. Kodus on kõiki sümptomeid oluliselt kergem ignoreerida. Käisin ära juba eee ... ENMG? Uuringul. See on see, kui sinu lihastesse aetakse väikseid nõelu ja siis mõõdetakse midagi. Olen nüüd plaastrikestega üleni kaetud, nagu oleks okasseaga maadelnud. Aa, üks põhiküsimusi on, et kui palju ma kaalu olen kaotanud. Olen ma jee! Kolm kilo on juurde tulnud!!! Paranähtus täielik. Sellepärast ma ennast ei kaalugi – siin ei ole lihtsalt võimalik võitjaks jääda S.

Analüüsid võeti, kanüül paigaldati ja nüüd ootan kopsukompuutrit. Ma ise küll mingeid hingamisprobleeme veel ei tuvasta, aga kui ma pikalt kõnelen, siis teen hingamispausi küll, ja lapsed küsivad, et miks ma ohkan. Ma ei taha sinna uuringule minna ... Ausalt. Ma ei taha teada. Aga eks ma ikka lähen, kus ma pääsen. See uuring on vist kopsukasvaja välistamiseks. Et algstaadiumis kasvajad pidid organismi mürgitama vms. Ega keegi küll tegelikult mu diagnoosis ei kahtle, aga noh. Kui peab, siis peab. Üldiselt mõte lämbumisest mind väga ei võlu, aga samas võivad mul paralleelselt olla nii kopsuvähk kui ka ALS, nii et saab ka hullemini.

Just äsja pandi mulle igaks juhuks kanüül (mäletate, mis eelmine kord juhtus, kui mulle siin majas kanüül pandi S), et kui midagi kopsukompuutris ebaselgeks jääb, siis on vaja kontrastainet süstida. No ma olen ette kindel, et on vaja. Natuke aega tagasi võeti mult arterist verd, et hapnikku mõõta ... Eriti hele ehk hapnikurohke see välja küll ei näinud (. Kuna arterist on raske verd kätte saada, siis mul võeti seda kolmest kohast. Aga minuga ongi alati nii, kui saab keerulisemalt, siis nii ongi. Homseks on kindlalt, oli vist 11.30, see seljaaju vedeliku uuring. Arst ütles, et võib mingit „tudurohtu“ teha. No näis.

Kopsukompuutris on nüüdseks käidud. Oli tore, kestis umbes kolm kopsutäit lubatud poole tunni asemel. Mis oli üüüüüratu kergendus. Ja kontrastainet ei süstitud, nii et nüüdseks olen ma kanüülivaba (ma ikkagi ei hoidnud oma lõugu koos ja rääkisin õdedele selle eelmise korra loo ära S). Tänaseks on kõik. Homme on neelamisuuring, ultraheli, seljaaju ja midagi oli vist veel.