Читать книгу Lõpetage dieedid, elage tervislikult - Joel Fuhrman - Страница 10

Suurema osa teadlaste hinnangul on toidusõltlasi 5–10% USA rahvastikust. Mina seda ei arva. Mina usun, et toidusõltlasi on 60–80% rahvastikust – see võib olla sõltuvus töödeldud toidust, toitainevaestest söökidest või koguni loomsetest toodetest valmistatud kõrge valgusisaldusega toitudest. Ülekaalulised inimesed on maiustustest, praetud toitudest, krõpsudest ja rasvasest lihast täpselt samamoodi sõltuvuses, nagu suitsetajad ja narkomaanid on sõltuvuses sigarettidest ja kokaiinist.

Kui te olete ülekaaluline, on võimalik, et olete toidusõltlane. Sööte seepärast, et tunnete füüsiliselt vajadust toidu järele, mitte seepärast, et organismil oleks mingi bioloogiline vajadus saada lisakaloreid.

Sõltuvus tähendab füüsilist ja psühholoogilist olenemist mingist ainest või tegevusest. Esialgu see aine või tegevus rahuldab inimest, aga hiljem kujuneb sellest kiiresti sundus, mistõttu vajab inimene ebamugavuse ja sellele järgnevate kannatuste vältimiseks rohkem. Toidusõltuvus on kompleksne, sisaldades seedeelundkonna stimuleerimist, et eritada sappi, ensüüme ja hormoone ning eemaldada jäägid maksast, neerudest ja vereringest. See on otseselt seotud ka dopamiiniga ajus. Primaarne neurotransmitter dopamiin reguleerib muuhulgas motivatsiooni ja mõnutunnet. Hoolimata sõltuvusest reageerib aju samamoodi. Toidusõltlastel tõstavad kontsentreeritud kalorid, näiteks suhkur ja õli, järsult dopamiini taset, samamoodi nagu teevad seda keelatud mõnuained neid tarvitavatel inimestel.

Massachusettsis asuva Bostoni lastehaigla teadlased leidsid hiljuti, et suure rafineeritud süsivesikute sisaldusega toidud tekitasid ajus samasuguse reaktsiooni nagu narkootikumid sõltlastel.^(1.) Kõigil uurimisalustel oli näha tugevat aktiveerumist naalduvas tuumas (nucleus accumbens), mis on sõltuvusega seotud ajupiirkond.

Piltlikult võib öelda, et ajus on võrgustik, mis paneb meid kordama käitumisi, mis tekitavad heaolutunde, seostades neid käitumisi dopamiini vabanemise ja teatavate seaduspärasustega ajus. Aju salvestab meeldiva tunde tekitanud tegevuse kasuliku mustrina, mis tuleb meelde jätta ja mida automaatselt korrata. Nii näiteks süütab suitsetaja vähimagi kõhkluseta sigareti ja toidusõltlane avab kartulikrõpsupaki, kaalumata võimalikke kaugemale ulatuvaid riske.

Täpselt samamoodi nagu suitsetaja harjub nikotiiniga, harjub ülesööja suhkru, soola ja rasvaga, nii et kalorikaste toitude söömisest saadav nauding kahaneb. Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud hiljutine teadusuuring näitas, et nii narkosõltuvus kui ka sundsöömine vähendavad aju premeerimise radade tundlikkust.^(2.) See tähendab, et nii narkootikumide kui ka toidu puhul vajab inimene neid heaolutunde saamiseks järjest rohkem ja rohkem. Söömiskäitumist juhivad ajus mõnu ja tasu signaalid, mis tähendab, et aju tuleb kas palju stimuleerida (kontsentreeritud toiduga, mis on tehtud magusaks ja tugevasti maitsestatud) või tuleb palju süüa, et see signaalide tasand säilitada. Kui vähem süüa, tekib füüsiline ja emotsionaalne ebamugavustunne.

Ma pole seda tegelikult kunagi toidusõltuvuseks osanud pidada, aga olles lugenud su seisukohti, mõistan nüüd, et mu isa suri söömissõltuvuse tagajärjel. Ta käis arsti juures ja tal diagnoositi 2. tüüpi diabeet 38-aastaselt. Ta kasutas sümptomite leevendamiseks aastaid ravimeid (kokku 11 eri ravimit), kuid jätkas samal ajal maiustuste ja saiakeste ostmist. Ta suri küpses eas, 64 aasta vanuselt. Nüüd ma tean, et see oli sõltuvuskäitumine, sest isa teadis, et kui ta muudaks oma toitumist, kaoksid ka sümptomid. Ta teadis, millised on tema söömiskäitumise tagajärjed, aga vohmis ikkagi 25 aastat ebatervislikku toitu süüa. 25 aastat, täis haiglas viibimisi ja igasuguseid vastikuid suhkruhaigusega kaasnevaid nähtusid! Ta polnud rumal inimene, aga käitus sellegipoolest mõistusevastaselt.

Angela Biggar

Enamik inimesi saab aru, et ülekaalulisus on nende tervisele halb. Tõenäoliselt on nii nende sõbrad, perekond kui ka arstid soovitanud neil kaalus alla võtta, aga nad ei suuda. Nad on katsetanud igasuguseid dieete, aga ei suuda neile kindlaks jääda. Miks on see nii? Miks ei võiks nad lihtsalt söömist lõpetada?

Põhjuseks on TOKSILINE NÄLG.

Süües peamiselt kaloririkkaid toite, mis ei sisalda piisavas koguses kaitsvaid toitaineid, kuhjub rakkudesse jääkprodukte, nagu vabad radikaalid ja glükeerimise lõpp-produktid (AGE-d) ning kujuneb välja seisund, mida teatakse kui oksüdatiivne stress. Oksüdatiivne stress võib põhjustada põletikku, rakukahjustusi ja rakkude enneaegset surma. Enamasti kaasneb sellega toksiliste ainevahetusjääkide kuhjumine, mis võib tekitada toidukordade vahel võõrutusnähtude sümptomeid. Mina nimetan neid võõrutusnähtude sümptomeid toksiliseks näljaks.

Kui teil on mõni järgmistest sümptomitest, on teil toksiline nälg.

Nõrkus

Väsimus

Värinad

Peavalu

Maokrambid