Читать книгу Joomahullu päevaraamat - Juha Vuorinen - Страница 27

Ma ei saanud und, mille tõttu jõin kogu minibaari tühjaks. Ilmselt teeb erinevate viinade segamini joomine meele ärksaks. Keerasin sõbra ja enda käekellad 8.00 peale. Siis helistasin ettevaatlikult valvelauda ja palusin neil proovi mõttes meie tuppa helistada. Vupsasin kiiresti voodisse. Mõne hetke pärast helises telefon, mille peale sõber ärkas. Vastasin telefonile ja tänasin. Seletasin, et see oli äratuskõne. Sõber vaatas uskumatult oma kella ja küsis, palju minu kell näitab. Ütlesin, et kaheksat hommikul. Sõber ütles, et peaks sööma minema. Siis vaatas aknast välja ja imestas, et kus putsis see päike siis on? Sõber oli siiski sedavõrd täis, et otsustas minna hommikust sööma. Ma lubasin järele tulla. Hiilisin koridori, et vaadata, kuidas sõber läks valvelauast mööda pimedasse suletud restorani. Hetk hiljem läks portjee sõbrale järele.

“Mida te otsite?” küsis portjee.

“Hommikusööki.”

“Hommikusööki pakutakse alles viie tunni pärast.”

“Mis kuradi hommikusöök see on, mida kell üks päeval antakse?”

Võttis aega, enne kui sõber taipas, et kell on alles üks öösel.

Puksusin teki all, kui sõber tuppa tuli. Ta ütles ainult:

“Mine perse.”

Hommikul lahkusime Tamperest. Ehkki olin joonud ainult ühe õhtu, oli täiesti jõle pohmakas. Sõber pidas tee ääres ühe autoteeninduse õuel kinni. Mul oli nii paha olla, et ma ei viitsinud sisse minna. Vaatasin õuel olevaid romusid, kui ühtäkki kostis põlluservas põrgulik plahvatus ja majakese katus lendas männilatva! Ehmatasin nii jubedalt, et pea hakkas igalt poolt rõvedalt valutama. Algul mõtlesin, et see on ehk joomahullushoog, aga kui sõber ja autoteenindusemees näost valgetena õuele tormasid, mõistsin, et ma ei olnud luulusid näinud. Autoremondimees pobises ainult:

“Nende puskarivinku plahvatas, oi raisk, nende puskarivinku plahvatas...”

Ei saanud eitada, et õhus väreles selge etanoolilõhn. Läksime õnnetuskohta üle vaatama. Suur suitsev auk oli ilmselt endine puskarimasina koht. Leidsime õue pealt kuurist mitmeid pudeleid puskarit. Otsustasime päästa pererahva enne politsei tulekut ning viisime puskari endaga kaasa.

Jõin õhtul kodus samakat. See oli hästi tehtud. Otsustasin minna mingi päev Nurmijärve metsast seda puskarimasinat otsima. Ehkki see võis lennata ka üle lääni piiri. Matsakas oli ikka meeletult kõva.