Читать книгу Joomahullu päevaraamat - Juha Vuorinen - Страница 29

Kristian tuli külla. Ta kulmukarvad olid hakanud jälle kasvama. Naljakas vaatepilt, kui kulmukarvad ja habe on ühepikkused. Seekord Kristian ei toonud viina kaasa. Võib-olla ehmatas eelmisest korrast. Ma ei tea, kas ta oli võtnud mingeid tablette, aga äkki pani Kristian ette, et me võiksime hakata maadlema! Ma pole kunagi kaine peaga maadelnud, rääkimata meestega maadlemisest üldse. Mulle tundus kahe mehe maadlus korrusmaja kahetoalises korteris vähe homoerootilise ettevõtmisena. Olin sedavõrd kartlik, et otsustasin lahendada asja ühe hoobiga. Lõin välkkiirelt Kristianile rusikaga keset molli. Kristian vingatas ja haaras õhetavast ninast kinni. Kuulsin oma kõrvadega Kristiani nina kaudu tuksuvaid südamelööke. Vinge, Kristiani ninast kostis ba-bahh, ba-bahh, babahh... Türamaivõi, see oli nagu Jari Sillanpää CD! Kristian hakkas hädaldama niipea, kui voolus ninast ja silmist lõppes. Kummaline tüüp. Lööd vastu nina, kohe hakkab ninast verd ja silmist pisaraid jooksma. Imelik pede. Õnneks läks ta varsti minema.