Читать книгу Joomahullu päevaraamat - Juha Vuorinen - Страница 34

Otsustasin lõpetada viinakrambi ootamise, mistõttu käisin ära Alkos. Hakkasin džinni imema, mis paneb miskipärast mu meeshormoonid kohisema. Mulle meenus, et keskkoolis oli mu klassis sigailusaid tšikke olnud. Otsustasin korraldada klassi kokkutuleku. Helistasin ainult minu klassis olnud tšikkidele. Ülesanne oli raske, sest kõik telefoniraamatust leitud nimed olid valed. Hakkasin helistama tšikkide vanematele, kellelt sain praeguseid aadresse ja telefone. Mõned tšikid olid saanud juba emadeks, nii et need jätsin peonimekirjast välja. Lahutatud naikad jätsin teatud mööndustega kutsutute nimekirja. Tibid imestasid, et kas klassi kokkutulek ei pidanud olema mitte alles kahekümne aasta pärast. Üks leidis lausa lõpusõrmuse üles, millel seisis: “Hesperia 01.05.2018”. Pidin talle seletama, et ta oli saanud ilmselt vale sõrmuse.

Mul õnnestus tibid kohalikku pubisse meelitada. Tšikid olid mõnevõrra üllatunud, kui teisi poisse peale minu kohal polnud. Osa tibidest oli päris tädiks kätte ära läinud, nii et ma kleepisin end teismeea kõige hullema pumba külge. Paistis, et pitsi-Piale maitses märjuke endiselt. Pia suitsetas juba koolis jubedalt, nii et ta hääl oli põlenud jämedamaks kui minu oma. Palusin, et Pia räägiks pisut vaiksemalt. Piinlik oli, kui tšikk räägib mehema häälega kui mina.

Teised klassikaaslased (see tähendab, tšikid) läksid juba varakult, nina püsti, koju, aga pitsi-Pia jäi minuga tinutama. Kui kõrts kinni pandi, õnnestus mul tibi enda juurde tarida. Pia oli üsna hoos, kui mind tabas kohutav mälestus. See eit ei osanud ikka veel suudelda. Tuli, suu lahti, otse näkku. Tundus, nagu oleksin suudelnud solgitoru otsa. Tõsiselt nõme oli pööritada keelt nagu Teise maailmasõja aegse mootori kolbi keset nägu laiuvas hiigelaugus. Pia imes nii kõvasti, et suuseksi poleks tulnud temaga mõttessegi harrastada. Ta oleks vello kindlasti koos juurtega küljest imenud. Huh, praegugi käib külm judin läbi.