Читать книгу Krümitor - Karl Martin Sinijärv - Страница 17

Kas oled valmis,

põrsas kosmiline,

nüüd rakendumaks hõõguvasse mellu?

Või taeva tahad tõusta

nagu suitsuveri, kus jumal elu perfolinte lappab

ja magnetkettaid pillutab, mil salvestet

su viimsed salamõtted?

Ehk hoopis püüad teise ellu,

– kui, siis mine– seal möllab muistne meri

ja iidne hobu surnud pilvil kappab

veel.

Seal unustad, mis sulle valetet,

seal teadvus hävineb öökiirel tõttel.

Ja meelest kaotad, et sa oled põrgus

sul polnud valikut,

kui korrumpeerus kõrgus,

mis iial tegelikult polnud lilleline.

Käi põrgu,

kallis põrsas kosmiline !

Ei kuuldu vastust

jumal juba sööb, ta vuntsesse

su süldi lima nõrgub

ning aujärg kõmab timukjalge astust.

1989