Читать книгу Krümitor - Karl Martin Sinijärv - Страница 24

Taob kõrvades

lainete päevatu kahin.

Maa sõuab salaja

voogudest läbi

ja märkamatult lõhenevad

veed kuulmatutel silmapiiridel.

Mürisev vaikus

ei pakitse öösse,

mis pilvedelt põrkub

ja hubiseb,

mähkudes mändide ümber.

Kuu aimub ududest,

üksildane ja külm.

Läänetaevas häilitakse mõõku.

1988