Читать книгу Aloha Hawaii! - Kristel Rumessen - Страница 7

Vulkaanid on enamasti tekkinud aeglaselt liikuvate laamade ehk maakoore osade kokku põrkamisel ning hõõrdumisel, millest on alguse saanud ookeani keskahelikud, süvikud ja mäestikud.

Hawaii ei paikne laamade piirialal, kus selline asi kõne alla saaks tulla. Hawaii puhul on tegemist hoopis kuuma täpi vulkanismiga. Kuuma täpi all asuvad vahevööst tõusvad kuumad ainevood, mis kõrgemale tõustes sulavad ning tekitavad vulkaane. Et kuum täpp püsib ühe koha peal, tema kohal olev laam aga liigub, siis moodustab kuuma täpi vulkanism sageli ahelikus paiknevaid saarestikke nagu nt Hawaii saared.

Hawaii saarestik on seega moodustunud veealuse mäeaheliku vee peal asuvatest mäetippudest ning on tekkinud miljonite aastate vältel, peamiselt viie kilpvulkaani purskamise tagajärjel. Tegemist on vulkaanilise piirkonnaga ning kõik saared on ühel hetkel vulkaanina ookeanist kõrgunud ning laavavooludega aina suuremaks kasvanud. Kui vulkaan on uinunud ja kuuma laavat peale ei voola, saab seal aja möödudes alguse lopsakas elu ning nii need kaunid saarekesed tekkinud ongi.

Vaikse ookeani kaardil näivad päikeselised troopilised saared vette puistatud liivateradena ja moodustavad pika loode-kagu suunalise saarteaheliku, mille kujutist meeldib paljudele kohalikele ka enda nahale tätoveerida.

Polüneeslased saabusid Kagu-Aasiast kergete puust purjepaatidega üle ookeaniavaruste Hawaii saartele 8. sajandil ning asustasid esimeste elanikena järk-järgult kogu piirkonna. Polüneeslased ongi Hawaii põliselanikud. Eurooplastest jõudsid esimestena Hawaiile 1527. aastal hispaania meresõitjad ning seejärel 1778. aastal ka põhikooli geograafiatunnist tuttav James Cook.

Tänapäeval kuuluvad Hawaii saared USA koosseisu ja moodustavad ühe osariigi viiekümne kahest. Muideks, Hawaii on ainuke osariik, mis ei asu Põhja-Ameerika mandril.

Varem on saarestikku nimetatud ka Sandwichi saarteks ehk Võileiva saarteks ja nimi tuleneb asjaolust, et nad paiknevad Ameerika ja Euraasia vahel keset Vaikset ookeani just nagu sink kahe leivakääru vahel. Hawaii on terves maailmas kõige isoleeritum paik keset hiiglaslikku vetevälja – Californiast paikneb saarestik umbes 3800 km ning Jaapanist umbes 6200 km kaugusel. Samal laiuskraadil Hawaiiga on nt Mehhiko, Saudi Araabia ja India.

Ametlikult koosneb vulkaaniline saarestik 137 saarest, millest vaid kaheksa suuremat moodustavad tuumiku ja saavad tähelepanu, kuid sinna juurde lisanduvad veel mitmed rifid ja atollid, mis kokku katavad ligi 17 000 ruutkilomeetrit (u 1/3 Eesti pindalast). Tuleb silmas pidada, et kogupindala on pidevas muutumises. Pidevate laavavoolude tagajärjel on alates 1994. aastast Big Island umbes 2 km² võrra suuremaks kasvanud. Ka praegu leiab silmnähtav aktiivne vulkaaniline tegevus aset vaid suurima saare Big Islandi peal, kus hõõguvad punakaskollakad laavajoad iga päev ookeani immitsevad ja saart vähehaaval suuremaks kasvatavad. Vanim atoll on tekkinud umbes 28 miljoni aasta eest.

Meie kodusaar Oahu on suuruselt kolmas, olles veidi väiksem

Saaremaast. Oahu tähendab havai keeles kohtumispaika ning Honolulu turvalist ja varjulist lahte ehk varjupaika.

Maavärinad ei ole siin piirkonnas üldsegi nii tavalised, kui võiks saarte seismilisest asukohast järeldada, aga eks tuleb ette neidki. Suuremat ohtu kujutavad hoopis Vaikses ookeanis aset leidvad veealused maavärinad, vulkaanipursked ja muud maakoore muutused, mis ähvardavad Hawaii saari hiidtsunamidega.

Hiidlained liiguvad kiiresti ranniku poole ning isegi, kui ookeani keskel pole laine eriti kõrge, kasvab see rannikule lähenedes ning võib ulatuda lausa 76 m kõrguseni. Pisemaid tsunamisid tuleb aeg-ajalt ette, kuid viimane suurem tsunami 61 inimohvri ja sadade vigastatutega tabas Hawaiid aastal 1960 ja see sai alguse Tšiilist. Alaskalt 1946. aastal alguse saanud tsunami on olnud aga kõige purustavam – hukkus 159 inimest ja 1300 kaotas elukoha, rääkimata majanduslikest kahjudest.

Tänapäeval toimib saartel efektiivne hoiatussüsteem ja ohu korral hakkavad randades asuvad ruuporid hoiatussignaali edastama. Kuuldes evakuatsiooniteadet, peab kiiremas korras sisemaal asuvate hiiglaslike mägede poole liikuma ning seda teeb iga inimeselaps, kes vähegi kõnest juba aru saab.

Saartel valitseb troopiline mereline kliima, aastaringne õhutemperatuur jääb 28 ja 32 kraadi vahele ja on seega väga stabiilne. Veetemperatuur on samamoodi konstantselt 27–28 kraadi. Kõrgeim Honolulus mõõdetud temperatuur on 34 kraadi. Talve- ja tormiperioodide ajal võib temperatuur lühiajaliselt väga madalale langeda. Minimaalne mõõdetud temperatuur on 14 kraadi ja see oli kohalikele tõeline šokk – neil pole sellise külmaga midagi selgagi panna. Üldiselt valitseb seal täpselt paras temperatuur ja liiga palavaks ei lähe kunagi, sest tänavatel puhub mõnus jahutav briis.Vulkaanide tipud on lumised ja seal saab lumelauatamist ja suusatamist nautida, kuid enamik kohalikke ja sooja päikest nautima tulnud turiste eelistavad lumele pigem laineharja – kes end troopikas paksult riidesse viitsib toppida?!

Sellegipoolest tõelisi entusiaste ikkagi leidub ja … Hawaiil on talvesportki tavapärasest erinev. Nt Big Islandil käiakse Mauna Kea ehk Valge Mäe otsas nii suusatamas kui ka lumelauda sõitmas. Kuna mäekeskustele tavapärast tõstukisüsteemi pole siia mõtet ehitada (temperatuur kõigub -5 ja +15 vahel), teevad tõstuki töö ära autod – nt 4 venda sõidavad mäest alla suuska, aga viies tüüp tuleb autoga mäejalamile, kust ta semud üles korjab ning uuesti mäe otsa vurab. Seal vahetab autojuht mõne sõbraga koha ja saab samuti suuska sõita. Mäe tipus asub observatoorium, kuhu viib väga korralik autotee. Nii on auto tippusaamiseks lausa ideaalne abivahend.

Viimati u 4600 aastat tagasi pursanud ja nüüdseks uinunud vulkaaniks loetav Mauna Kea kõrgus on 4207 meetrit merepinnast. Arvestades ka veealust osa, on Mauna Kea maailma kõrgeim mägi, sest vulkaani kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri (võrdluseks – maailma kõige kõrgemaks loetav Mount Everesti kõrgus jalamilt tipuni on 8848 m).

Üldiselt on Hawaii kliima täiesti imetabane. Ma jumaldan sealset kliimat, sest kunagi ei ole liiga palav ega liiga külm ning päike nagu paitaks põski. Tuleb tunnistada, et Eesti tärkava loodusega imeline kevad, kuldne sügis oma rikkalikus värvigammas kirjude vahtralehtedega ning karge hõbedane põhjamaa talv puusani hangede ja lumiste kuuskedega on samuti hindamatu väärtus, aga olgem ausad – meil on niikuinii enamasti 9 kuud halba suusailma, mitte eelmainitud rariteet-kvaliteetilma.

Pole midagi parata – suvi on ja jääb alati minu lemmikaastaajaks. Päike on minu jaoks praktiliselt sama hädavajalik nagu õhk või vesi. Päikesekiired äratavad mu meeled ja süstivad minusse energiat tegutsemiseks. Mulle pole kunagi meeldinud päikese käes lamada ja lihtsalt niisama päikest võtta, kuid ma naudin kogu südamest iga kuldset päikesekiirt, mis minuni muude tegevuste juures ulatub.

Jutt, et „pole halba ilma, on vaid halb riietus”, on minu arvates täielik pullikaka. Kui väljas peksab lõikav tuul sulle külma rahesegust lörtsi näkku, teed on jääs ja kogu energia kulub selleks, et end imekombel püsti hoida, siis vahet pole, kas sul on seljas silmini tõmmatud modernne ülikerge kombekas või paks kasukas – see ON äärmiselt ebameeldiv ja jutul lõpp.

Saan aru, et riideid peab palju selga panema, et mitte surnuks külmuda, kuid samas ei saa neid ka liiga palju üksteise otsa laduda, sest vähimgi pingutus ajab naha märjaks ja kuskile viisakasse kohta jõudes näed välja nagu lumeinimene-kubujuss ning hea on, kui sa teel olles viit kopsupõletikku üles pole korjanud. Phähh!

Hawaiil niisuguseid probleeme pole. Viskad kleidi selga, plätad jalga ja minek. Ja loomulikult saab Hawaii plusspunktid oma aastaringselt lopsaka värvikireva looduse eest. Põhjamaine kevad ja tärkav loodus on tõesti väga kaunid, aga küll nad annavad ennast kaua oodata ja need puurootsud, mis ülejäänud aja horisonti katavad, on ju lausa masendavad. Hawaii oma taevasse kõrguvate mägede, lopsakate orgude, mäetipust vaadates brokolipõldu meenutavate vihmametsade, lõputute jugade ja silmipimestavalt kaunite randadega paratamatult lihtsalt sööbib külastaja südamesse ja sinna ta ka jääb. Eriti kui see külastaja on tulnud kaugelt põhjast.

Hawaii elanikud naudivad elu täiel rinnal ning statistika kohaselt esineb neil kõige vähem stressi ja nad elavad vähemalt USA ülejäänud osariikidega võrreldes keskmisest lausa 12,5 aastat kauem. Selles mängivad rolli nii ideaalne kliima kui ka üleüldine ümbritsevate inimeste immateriaalne suhtumine ellu.

Rahvaarv on Hawaiil vaid veidi suurem kui Eestis – 1 404 054 elanikku, kellest Oahul elab 976 372 ja Honolulus 390 738 inimest. Hawaiil puudub rassiline eristamine, sest rahvused on omavahel äärmiselt segunenud ja eksisteerivadki ainult „vähemused“ – asiaadid (38,6 %), valged (24,7 %), mustad (1,6 %) jne. Kama’aina’sid ehk Hawaii põliselanikke on umbes 10 %.

Asiaatidest moodustavad enamiku jaapanlased. Jaapanlaste kõrge arvukus saartel üllatas mind väga, sest lisaks amerikaniseerunud jaapanlastele leidub seal tohutult palju Jaapani turiste, kellele saared on lemmiksihtkohaks suurepäraste šopinguvõimaluste ja kliima tõttu. Ka minu töökaaslaste hulgas leidus mitmeid jaapanlasi, kes on omaks võtnud kohaliku kultuuri ning on eelkõige ääretult avatud ja sõbralikud.

Kama’aina’d näevad väga omapärased välja ja minu arvates on nad näojoontelt väga ilusad, meenutades jaapanlasi, filipiinosid ja valgeid. Nende silmad on pigem asiaatliku kujuga, kuid näojooned sarnanevad pigem valgetele ning naha värvus meenutab heledat koorekohvi. Nende juuksed on tumedad nagu eebenipuu ning pruunid silmad meenutavad rosinaid. Pikkuselt on nad üsna sarnased eestlastele ja on keskmisest asiaadist oluliselt pikemad. Iseloomult on nad samuti veidi eestlasi meenutavad – läheb aega, et võõras omaks võtta, aga kui see juhtub, siis hoitakse sind nagu pereliiget. Esmamulje nendest on alati äärmiselt avatud ja sõbralik. Läbi ajaloo on suurt kereümbermõõtu peetud rikkuse näitajaks ning tänapäevalgi on tänavapildis näha rohkem kui saja kiloseid tugevaid vägilasi.

Veel funfact’e:

• Hawaii on ainuke USA osariik, mis kasvatab kohviube.

• Hawaii on maailma suurim orhideede ja makadaamiapähklite eksportija.

• Imepisikestest saarekestest koosnev Hawaii on kõige laiem USA osariik (idast läände mõõdetuna) Alaska kõrval.

• Hawaiil on terve oma ajatsoon – Hawaiian Standard Time, mis on Eestist 13 tundi taga (kui Eestis on kell 12.00 päeval, siis on Hawaii saartel alles „eelmine” õhtu ja kell on 23.00).

• Koos eeslinnadega arvestatuna on Honolulus erinevate allikate järgi maailma suurimad liiklusummikud, nt 9,5 miljoni elanikuga Chicago ei pääse ligilähedalegi.

• Honolulu on suurim linn maailmas – vähemalt piiride järgi. Vastavalt Hawaii põhiseadusele loetakse iga saar (või laid), mis ei kuulu konkreetsesse maakonda (mida Hawaiil on vaid 5: Kauai, Kalawao, Honolulu, Maui, Hawaii), automaatselt Honolulu linn-maakonda kuuluvaks. See muudab kõik saared Hawaii saarestikus, mis ulatuvad kuni Midway atollini (Honolulust u 2100 km kaugusel), osaks Honolulust.

• Maailma suurim tuulegeneraator asub Oahul. Kahe labaga (u 122 m) hiiglane asub omakorda veel torni otsas, mis on ligikaudu kahekümnekorruselise maja kõrgune.

• 1814. aastal püüdsid Vene sõdurid Oahu saart vallutada ja Honolulu sadama servale ehitati isegi Vene bastion. Vallutusplaanid ei olnud aga eriti edukad, sest pärismaalased kukutasid peagi ilma igasuguse verevalamiseta Venemaa lipu. Oma võimu püüdsid kehtestada ka inglased ja seejärel prantslased, kuid ka need katsed lõppesid edutult.

• Ligikaudu 800 000 aasta vanune Big Island on Hawaii saarestikust kõige noorema tekkega saar, kuid see avastati esimesena (polüneeslaste poolt).

• Kõrgeim oodatav eluiga Ameerikas on just Hawaiil – keskmine eluiga meestel 75 ja naistel 80 aastat. Siin pole tegelikult ka midagi imestada.

• Hawaii on lisaks surfaritele ka golfimängijate paradiis – nt pisikesel Oahul asub üle 40 golfiväljaku, millest 5 on tasuta avatud kõigile soovijatele. Kokku on saartel u 80 väljakut.

• Aastast 1922 tegutsevat Hawaii Teatrit tituleeritakse Vaikse ookeani uhkuseks. Seal on võimalus nautida nii teatrikunsti kui kuulata mõnd head kontserti. Hawaii ooperi juured ulatuvad kaugesse aega – kuninglik perekond käis esimesel ooperietendusel 1850. aastal.

• HOT (Hawaii Opera Theatre) alustas tegevust aastal 1961, mil esietendus Puccini „Madame Butterfly“.

• Hawaii on inspireerinud ka mitmeid kirjanikke, nt Mark Twaini, Robert Louis Stevensoni, Jack Londoni jt. Arvata võib, et peale „Aarete saare“ on nii mõnedki raamatud oma ainese just nendelt saartelt saanud.

• Hawaiil asuvad mitmed teadusasutused, nt Hawaii Merebioloogia Instituut (maailma ainus korallrifile ehitatud teadusasutus), Hawaii Vulkanoloogia Keskus, Loodusliku Energia Laboratoorium, Mauna Kea Observatoorium jne. Hawaii looduslik asend soosib nende tegevust ning võimaldab koguda andmeid, mida pole võimalik kusagil mujal maailmas nii edukalt koguda.

• Kuulsustest on Hawaiilt peale USA presidendi Barack Obama pärit veel ka näitlejad Nicole Kidman ja Bette Midler ning lauljad Nicole Scherzinger ja Bruno Mars.