Читать книгу Nooruse lugu - Linda Järve - Страница 7

KUID LÄHEME AJAS HÄSTI KAUGELE TAGASI. Sest esimene Nooruse nime kandev ajakiri ilmus aastatel 1906–1907 Tallinnas kaks korda nädalas ja ühtekokku oli seda üle saja numbri.

1986. aastal, kui meie Noorus 40. sünnipäeva tähistas, palusin oma head tuttavat, bibliograaf Helle Martist uurida, mida ta leiab sellele eelnenud samanimeliste ajakirjade kohta riiklikust raamatukogust (nüüdsest rahvusraamatukogust). Tal oli juurdepääs ka sellistesse fondidesse, kuhu mina ei pääsenud, aga 1906. aasta Noorust ei saanud temagi kätte. Küll sain andmeid teiste varasemate Nooruste kohta, kuid ajakirja võis neist teadmistest tookord panna väga vähe, et meie poolsalajast uuringut mitte reeta. 1990. aastatel sai Helle Martise leitut juba ka avaldada.

1923. aastast andis Harju-Jaani Karskusseltsi Jõud noorteosakond paari aasta vältel välja oma ajakirja Noorus, mida ilmus 12 numbrit trükiarvuga 45–60 eksemplari. Vastutav toimetaja oli Johannes Kadakas ja toimetuse aadress juhatas Raasikule. Ajakiri oli illustreeritud, kauni käekirjaga kirjutatud ning šapirograafil paljundatud. Paljundamisel oli abistanud Eesti Noorsoo Karskusliit oma toetusega. Esimese numbri eessõnas kirjutati, et see ajakiri tahab olla noortele virgutajaks, koguda nende kirjatöid ja paljundada, et võimalus oleks neid kõigil lugeda. Tutvustati noorte loomingut, nii proosat kui ka luulet, mis ilmusid varjunimede all. Peateemaks oli muidugi karskus.

Umbes samal ajal ilmus veel üks noorteajakiri, arvatavasti 1906. aasta väljaande järeltulija. Selle nimi oli Noorus: Noorsoo Ajakiri.

1929–1940 ilmus ajakiri Eesti Noorus: Noorsoo Kultuuri Ajakiri. Selle kuukirja vastutav ja tegevtoimetaja oli Ago Jõger, toimetusse kuulusid Eduard Riisman, August Meikop ja Eduard Triik (viimase asemel hiljem ka Harald Nõmmik ja Otto Ibius). Hiljem sai tegevtoimetajaks Harald Nõmmik. Toimetuse aadress oli Harju t 37 Tallinnas. (Huvitav on see, et Eduard Triigiga olen elus kokku puutunud – ta oli mu tore klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja, kui viiendas klassis õppisin, aga mõistagi ei teadnud ma tollal sellest ajakirjategemisest midagi.)

Eesti Nooruse väljaandjana on märgitud Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Keskjuhatus. Rubriigis „Noorsoo töömailt“ oli uudiseid ka Soomest, Rootsist ja Saksamaalt. Üldse oli väga palju Soomega seotud materjale. Aastatellijate vahel korraldati loosimine, kus peavõiduks oli tasuta sõidupilet Soome ja tagasi. 1930. aastal sai vastutavaks ja tegevtoimetajaks Linda Laarman, tema järel August Meikop. Mõnda aega töötas toimetuses kirjamees Juhan Jaik. Alates 1932. aastast tehti mitu temaatilist erinumbrit kehakultuuri, maatulunduse, noorteloomingu, ühistegevuse, raamatuaasta jm valdkonnas. Toimetus oli Harju tänavalt kolinud aadressile Lembitu 10.

Ilmselt läks Eesti Noorusel hästi. Toimetajad vahetusid, ka toimetuse juhtkond muutus. 1939. aastal kuulusid toimetusse teiste hulgas ka Gustav Ernesaks ja Ullo Toomi. Kultuuriajakirja asemel tutvustati end nüüd küpse noorsoo ja vabaharidustöö ajakirjana.

1940. aastal ilmusid esimesed kuus numbrit vanas tuttavas stiilis, seitsmenda numbri esikaanel oli aga juba Stalini fotoportree. Esikaane siseküljel pöördus ÜENÜ Keskjuhatuse peasekretär August Meikop ÜENÜ liikmete poole, rõhutades, et „Eesti töötav rahvas on otsustanud minna koos Nõukogude Liidu rahuarmastavate rahvastega ja teostanud Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi“. Kõiki noori kutsuti kaasa aitama „tööle meie rahvaelu ja rahvakultuuri huvides“. Selles ajakirjanumbris, mis jäi viimaseks, oli palju juttu Venemaast, ka vene rahvatantsudest.

1945. aastal alustas Rootsis põgenikelaagris ilmumist Eesti Noorus. Selle esimeses numbris oli toimetuse märkus: „Fageruddi laagris hakkab ilmuma noorte eneste algatusel kuukiri „Eesti Noorus“.“ Esimene number oli dateeritud 30. jaanuariga, ilmus ühes eksemplaris ja ruudulistel vihikulehtedel käsitsi kirjutatuna. Oodati kaastöid. Peatoimetaja ja vastutav väljaandja oli Enn Nõu, toimetuse liikmeks Peep Kivikas, loetleti ka kaastöölisi. Rikkalikult illustreeritud esimene number sisaldas ka mõistatusi ja „Mõttenurka“. 1945. aasta teine ja kolmas number olid juba masinal trükitud, trükikoda: H. Arras. Neljas number ilmus põgenikelaagri järel juulis 1947. Endiselt juhtis toimetust Enn Nõu, kassapidaja ja toimetaja oli Tarmo Oja, teine toimetaja Peep Kivikas. Ühtekokku oli seda Eesti Noorust 35 numbrit, millest viimane kandis daatumit suvi 1953.