Читать книгу Eesti ajaloo raudvara - Mai Kahru - Страница 6

Muinasaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks vastavalt sellele, millest valmistati töö- ja tarberiistu.

Paleoliitikum: Eestis asustus puudus, oli jääaeg.

Mesoliitikum: jääaja lõpust IV at lõpuni eKr, europiidse asustuse alguseni, Kunda kultuuri teke.

Pulli asula: Pärnu jõe ääres paiknenud IX at algusest eKr pärinev asulakoht, mis on vanim teadaolev asulapaik/inimeste peatuskoht Eestis.

Kunda kultuur: mesoliitikumiaegse asustuse nimetus Eestis (Kunda Lammasmäelt leitud asulakoha järgi).

Kammkeraamika: u 2500 aastat eKr Eestisse saabunud soome-ugri hõimude savinõude valmistamisviis, mille iseloomulik tunnus on anuma välispinna ilustamine lohukeste ja täkete ridadega, mis arvatakse olevat tehtud kammi meenutava riistaga (vt tabel).

Venekirvekultuur: III at algul eKr jõudsid Eestisse uued indoeurooplaste hõimud, kes valmistasid paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid (vt tabel).

Nöörkeraamika: venekirvekultuuri inimestele omane keraamika, mille tunnuseks ja omapäraks olid nöörijäljenditega kaunistatud savinõud.

Kivikirstkalme: maapealne kalmeehitis, mida iseloomustab 3–8-meetrise läbimõõduga kividest ring, mille keskel paikneb põhja-lõuna suunas kividest laotud kirst (vt tabel).

Tarandkalme: kivikalme, mille iseloomulik tunnus on maapinnal ristkülikukujuliselt asetsevad suurematest kividest laotud müürid, mille vahele puistati põletatud surnukeha (vt tabel).

Varjupaiklinnus: puust kaitseehitis, kuhu varjuti vaenlase kallaletungi korral.

Matriarhaat: emajärgne sugukond, ühiskonna kooseluvorm, kus sugulust määrati emaliinis ja naistel oli ühiskonnas oluline koht.

Patriarhaat: isajärgne sugukond, ühiskonna kooseluvorm, kus sugulust määrati isaliinis ning kogu ühiskondlikku ja pereelu juhtisid mehed.

Muinasaja inimeste maailmanägemus oli animistlik – nad hingestasid kogu maailma enda ümber. Muinasaja inimesed olid oma vaadetelt ümbritsevale maailmale animistid, kuna nad olid tihedalt seotud loodusega ja pidasid ennastki looduse üheks osaks ning arvasid, et kogu elus ja eluta loodusel on hing. Nad uskusid sedagi, et kõigil elusolenditel on peale füüsilise keha oma kindel vägi.

Animism: usk hingedesse ja vaimudesse, hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu.

Hing: inimese isikupära kandja ja äärmiselt vajalik element keha elushoidmiseks.

Hingede aeg: rahvakalendris mihkli- ja mardipäeva vaheline aeg, mil esivanemate hinged kodu külastavad.

Vägi: eriline jõud, mis paiknes elusolendi juustes, hammastes, südames ja küüntes, kuid mida leidus ka teatud looduslikes objektides ja paikades või taevas, samuti sõnades.

Tark: inimene, kes oskas looduses ja sõnades leiduvat väge kasutada.