Читать книгу Eesti ajaloo raudvara - Mai Kahru - Страница 8

Eestlased olid ka arvestatavad võitlejad ja sõjamehed. Nende pearelv oli oda. Relvadena kasutati veel sõjakirvest, sõjanuia ja mõõka. Kaitserelvaks oli kilp. Vibu ja noolt kasutati teistest relvadest vähem. Igal maakonnal oli oma malev, mille moodustas ühine ratsa- ja jalavägi. Külasid, kihelkondi ja sõjakäigu korral malevat juhtisid vanemad.

Malev: maakonna väeüksus, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest.

Kärajad: muinasaja maakondade ja/või kihelkondade vanemate nõupidamine.

Adramaa: maa suurus, mida üks mees ühe adraga suutis aasta ringi harida.

Vanemad: eelkõige küla ja kihelkonna arukamad ja jõukamad mehed, kes saavutasid teistest ühiskonnaliikmetest kõrgema ühiskondliku positsiooni.

Rehielamu: eestlaste universaalne elu- ja tootmishoone, mis oli ehitatud palkidest ning jagunes köetavaks toaks, kus kuivatati ka vilja, ja kojaks. Hoonel puudus korsten, mistõttu nimetatakse seda ka suitsutareks.