Читать книгу Telestaaride uskumatud juhtumised - Margit Mikk-Sokk - Страница 16

„Paari“ saates olid meil sageli loomad stuudios. Lauri Viikna oli ükskord kohale tulnud tsirkuseahviga. Ta rääkis enne, et ahv on muidu hästi sõbralik, midagi paha ei tee. Aga on ainult üks halb märk: kui ta klammerdub kellegi käe külge ja jääb põrnitsema, siis ta võib rünnata ja see on päris ohtlik. Lauri Viikna lisas, et ahv pole küll mitte kellegagi seda kunagi teinud, aga et ta lihtsalt hoiatab, et me teaksime. Anu hakkas siis intervjuud tegema, ahv klammerdus Anu käe külge ja lahti ei lasknud. Mina selja taga naersin nii, et pisarad jooksid. Otse-eetris mitte midagi teha ei saanud. Enne seda olime vaadanud lõiku, kus karu ründas saksa telekanali saatejuhti ja tõmbas pool nägu küljest ära. Anu küsis, miks ahv klammerdub ta käe külge, mida ta tahab? Enne oli just hoiatatud, et ükskõik, mida, peaasi, et ahv ei klammerduks.

Hobune tuli trepist üles suurima heameelega, aga keeldus trepist alla minemast.

Anu pärast ütles, et ta ei mäleta, mida ta küsis, see oli päris õudne. Ahvil on väga külmad ja tugevad väiksed käed. See on üsna hirmus, kui ahv ründab. Aga õnneks keegi päästis olukorra ära, ahvi tähelepanu juhiti kõrvale Hobune tuli trepist ja ahv ei rünnanud.

Meil on päris hunt ka stuudios olnud. Kohe saab aru, mis vahe on koeral ja hundil: aga keeldus trepist ta haiseb teisiti. See on ikka päris hirmus, kui kiskja on stuudios, kui ta vaatab sentimeetri kauguselt otsa. Ta kujutab ikka inimesele tõsist ohtu. See oli küll tsirkusehunt. Andsin talle käest liha ja dresseerija ütles, et tehku ma talle pai. Vastasin, et ma tõesti ei soovi olla ühel hetkel ekraanil kangelane ja teisel hetkel jääda oma käest ilma. See oht oli niivõrd reaalne.

„Terevisiooni“ otsestuudios oli meil ükskord hobune. Kõik laabus imeilusasti ja saade sai kell üheksa läbi. Läksime lõunale, tulime kella 12 paiku tagasi ja vaatasime, et hobune on ikka keset telemaja. Selgus, et hobune tuli trepist üles suurima heameelega, aga keeldus trepist alla minemast. Me mõtlesime juba, et see hobune jääbki siia, sest meil ei olnud telest ühtegi väljapääsu, kust oleks saanud välja ilma treppideta. Siis nad mõtlesid välja triki: panid hobusele koti pähe ja talutasid ta tagurpidi lõpuks välja, aga see võttis aega terve päeva.