Читать книгу Telestaaride uskumatud juhtumised - Margit Mikk-Sokk - Страница 9

„Tere hommikust!“ hooaja lõpetamine, saatejuhid Marko Reikop ja Reet Oja. Aasta oli siis 1998.

Minu kõige ekstreemsem intervjuu on olnud filmi teemadel 1998. aastal „Tere hommikust!“ saatesse, kus ma praktiliselt sõimasin esineja läbi. Olime stuudiosse kutsunud ühe dokumentaalfilmi režissööri, kes oli teinud filmi naisest, kes elas magamiskotis metsa sisse püstitatud telgis, korjas endale roikaid lõkke tegemiseks jne. Filmi teema oli ääretult huvitav, intervjuuks režissööriga olime planeerinud viis minutit. Näitasime katkendeid filmist ja küsisin režissöörilt, kust ta selle naise leidis ja mida too mõtleb ja miks ta sinna metsa oli kolinud, kuidas ta elab jne. Vastuseks esimesele kolmele küsimusele intervjueeritav kas ainult raputas pead või noogutas, seejärel ta vastas ainult kas jah või ei. Ma küsisin umbes 40 küsimust ära, mida üldse võis küsida ja siis oli kaks minutit intervjuu aega kulunud, meil oli veel kolm minutit vaja rääkida. Mitte midagi muud ei olnud võimalik sel ajal näidata. Nii halba intervjueeritavat pole mul enne ega pärast olnud, ta kohe mitte midagi ei rääkinud. Siis me panime filmikatkendi peale ja selle 40 sekundi jooksul ma ütlesin talle, et nüüd te peate hakkama rääkima, te peate midagi ütlema, kolm minutit te peate midagi rääkima. Riidlesin temaga vahepeal, ma pole kunagi elus seda rohkem teinud. Ma küsisin temalt, mis oli juhtunud ja siis ta tunnistas mulle, et tal oli sügav pohmell. Tal oli olnud eelmisel päeval selle filmi esilinastus. Siis ta võttis ennast kokku ja me saime kuidagi selle kolm minutit ära täita.