Читать книгу Maiasmoka atlas - Maris Pruuli - Страница 10

Lõuna-Aafrika Vabariik ehk LAV on Aafrika kõige kindlama ja arenenuma majandusega riik. Siinne poliitiline elu on pärast apartheidi- ehk rassilise eraldatuse poliitika lõppemist 1990. aastate algul kulgenud suuremate vapustusteta. Siin on rohkem maavarasid ja jõukust kui Aafrikas keskmiselt, palju moodsaid ehitisi, mille hulgas nii ülikoole kui ka klaasvitriinidega kohvikuid ja kommipoode. Nii pole ka ime, et esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused, mis eales Aafrikas peetud, toimusid 2010. aastal just siin.

Lõuna-Aafrikas elab rohkesti sisserännanud eurooplasi, kes on kaasa toonud ka omi söögitraditsioone. Üle kõige armastatakse liha. Mitte ainult looma või sea, aga ka kudu, orüksi, sebra, jaanalinnu ja teiste kohalike lindude-loomade oma. Väidetavalt on barbecue ehk grillimise komme just siitkandist alguse saanud. Afri-kaani keeles kutsutakse sellist ühist toiduvalmistamist ja ajaveetmist sõnaga braai ning see komme on sama levinud ka naaberriikides Namiibias, Botswanas, Lesothos, Svaasimaal, Zimbabwes ja Zambias.

Atlase valmimise käigus leidis aset järgmine vestlus ühe kena haritud namiiblasega, kes ema poolt herero hõimust ja isa poolt saksa verd.

- Tere, George! Mis on sinu lemmikmagustoit?

- Me ei söö siin eriti magustoite, mulle meeldib rohkem liha.

- Aga kui te parasjagu liha ei söö, mida siis veel?

- Eee …, mida veel, ma mõtlen, et põhiliselt sööme ikka liha.

- Aga kui vahel tahaks vahelduseks õige natuke midagi magusat ka?

- Siis ma võtan vahelduseks natuke … mingit liha.

See on muidugi liialdatult lihakeskne vestlus, aga ega see tegelikkusest ülearu moonutatud pilti ka ei anna. Restoranid pakuvad muidugi ka maitsvaid juustukooke ja muid hõrke küpsetisi, kuid nende päritolu jäljed viivad peaaegu alati kas Hollandisse, Saksamaale, Portugali või Inglismaale.

Üks maiustus on aga kindlasti just siit pärit.

Chappies on Lõuna-Aafrika Vabariigis leiutatud närimiskumm. Selle mõtles 1940. aastatel välja Arthur Ginsburg, Johannesburgi kommivabriku noor ja andekas tööline. Nätsu nimi tuletati kommivabriku nimest Chapelat. Ühe ööri eest sai kaks kollast sinise-punase triibuga nätsupakki. Nätsupaberit ehtis vöötorava pilt. Nätse oli mitme maitsega: sidruni, apelsini, maasika, kirsi ja ananassi. Üle kõige armastasid lapsed aga nätsupaberi siseküljele kirja pandud tarkuseterakesi. Sealt võis näiteks teada saada, kes on teinud maailma kõrgeima benji-hüppe või et väike linnuke võib aastas lennata üle 35 000 kilomeetri. Selliseid põnevaid faktikesi on nätsupaberitel aegade jooksul olnud tuhandeid. Nätsu populaarsus levis kulutulena mööda Aafrikat ja 1970. aastatel oli Musta Mandri lõunaosa nätsuturust 90% Chappieste käes. Siis müüdi kaubamärk suurele Briti magusafirmale Cadbury, kes hoolitseb selle eest kenasti tänase päevani.

Chappies