Читать книгу Kuu kroonikad 3: Cress - Марисса Мейер - Страница 11

peatükk

„Edasi õhtusöögi juurde. Tema Kuu Majesteet kiitis pärast meie viimast vestlust heaks tseremooniale järgneva traditsioonilise kaheksakäigulise pidusöögi. Selleks pakun välja alustada nelja erineva sashimi’ga, järgneb kerge supp. Ehk näiteks haiuimesupi imitatsioon, mis minu arvates looks meeldiva tasakaalu vanade traditsioonide ja moodsa tunnetuse vahel.” Pulmakorraldaja tegi pausi. Kui oma kabineti diivanil lebav Kai ja tema peanõunik Konn Torin ainsatki vastuväidet ei esitanud, köhatas naine hääle puhtaks ja jätkas: „Kolmandaks käiguks võiks näiteks olla kena mooritud seakülg rohelise mangoga. See juhataks sisse meie taimetoidust koosneva vahepala, milleks soovitan banaanilehtede asemel mooniseemnetega madukurki. Viiendaks käiguks kavatsesin toitlustajatega arutada mõne kooriklooma karrit, võib-olla erksavärvilises kookose-laimikastmes. Kas Tema Majesteedil on eelistust – homaarid, krevetid või kammkarbid?”

Kai tiris käsivarre niipalju näolt, et saaks läbi sõrmede pulmakorraldaja poole kõõritada. Ilmselt ammu neljakümnendatesse jõudnud Tashmi Priyal oli sedasorti nahk, mis polnud pärast kahekümne üheksandat eluaastat päevagi vananenud. Naise juuksed hakkasid seevastu tasapisi hallinema ja Kai arvas, et ilmselt on see protsess viimase nädala jooksul kiirenenud. Naine oli nimelt ainus inimene, kes tegeles pruudi soovide edastamisega ülejäänud pulmakorraldajatele. Keiser ei alahinnanud hetkekski pinget, mida kuninganna Levanaga töötamine talle põhjustama pidi.

Õnneks näis noormehele, et naine on oma töös väga, väga osav. Ta võttis hetkegi kõhklemata vastu kuningliku pulma planeerimise ülesande ega kohkunud Levana nõudmiste ees kordagi tagasi. Professionaalne perfektsionism paistis igast otsusest, isegi hoiakust ja välimusest – petlikult tagasihoidlikust jumestusest ja soengust, milles ei olnud ainuski karv vales kohas. Sellele lihtsusele pakkus kontrasti traditsioonilistest India saridest koosnev garderoob – rikkalik siid, mida kaunistasid kalliskivitoonid ja keerukad tikandid. Niisugune kombinatsioon andis Priyale kuningliku oleku, mis temal endal, nagu Kai isegi teadis, hetkel puudus.

„Kammkarbid, homaarid...” pomises ta soovist tähele panna. Alistudes sulges ta taas silmad. „Ei, mul ei ole eelistusi. Mida iganes Levana tahab.”

Üürike vaikus, enne kui Kai kuulis küünte klõpsatust naise tahvlil. „Ehk naaseme hiljem pidusöögi menüü juurde. Mis puudutab tseremooniat – kas kiidate heaks kuninganna otsuse valida tseremoonia läbiviijaks Aafrika peaminister Kamin?”

„Ma ei oska kedagi sobivamat ette kujutada.”

„Suurepärane. Ja kas olete mõelnud ka oma abielutõotustele?”

Kai norsatas. „Kustutage kõik, mis on mingilgi moel seotud armastuse, austuse ja rõõmuga. Viskan oma allkirja alla.”

„Tema Majesteet,” sekkus Torin omasel viisil. Mehe hääletoon pani austava tiitli kõlama kui manitsuse.

Kai ajas end ohates istukile. Torin istus Priya vastas, käsi ümber madala klaasi, kus ei olnud midagi peale jääkuubikute. Tavaliselt ei olnud mehel kombeks tipsutada ja see tuletas Kaile meelde, et ajad on pingelised kõigi jaoks.

Ta libistas pilgu tagasi Priyale. Naise ilme oli professionaalselt osavõtmatu. „Mida te tõotuste koha pealt välja pakute?”

Naise silmanurgad tõmbusid peaaegu vabandavalt kortsu. Kai mõistis, et teda on tabamas midagi jubedat. „Tema Kuu Majesteet pakkus välja, et kirjutate oma tõotused ise, Tema Majesteet.”

„Oh taevane arm.” Ta kukkus tagasi patjadele. „Palun, ükskõik mida peale selle.”

Kõhklus. „Kas soovite, et need teie eest kirjutaksin, Tema Majesteet?”

„Kuulub see teie tööülesannete hulka?”

„Minu tööülesanne on tagada, et pulmapidu läheks sujuvalt.”

Ta piilus üles seina ääristavate nikerdatud tupsuliste lühtrite poole. Pärast kabineti täielikku pahupidi pööramist, milleks kulus ta turvameeskonnal nädal, leidsid nad ühest lühtrist üheainsa salvestusseadme. Väiksema kui ta sõrmeküüs. See oli ainuke seadeldis, mille nad avastasid. Polnud kahtlustki, et see oli Kuu päritolu ning Kail oli kogu aeg õigus – Levana nuhkis ta järel.