Читать книгу Sinu sõna: Mõtisklusi ja palveid aasta igaks päevaks - Meeli Ja Üllas Tankler - Страница 18

Kitsikuses andsid sa mulle avaruse. (Ps 4:2)

Kui oleme kannatuste keskel – ja ka siis, kui seisame kellegi teise kannatusele väga ligi – jääb sageli sõnadest puudu. Tegelik valu kipub muutma kõik sõnad võltsiks, õõnsaks ja üleruseks. Eks ikka seepärast, et meil on mingi alateadlik tunne, justkui peaksid sõnad kannatust leevendama. Samas näeme, et nad tegelikult seda ei suuda. Sel puhul ütleme, et me ei taha teha „suuri sõnu”. Sõnadest ei näi abi olevat.

Ja ometi vajab kannatus sõnu. Sissepoole, vaikimisse suunatud vaev hävitab meid ennast seestpoolt. „Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud-liikmed mu päevasest oigamisest,” ütleb Taavet teisal (Ps 32:3). Kannatus on vaev, mis sisaldab meeletut sisemist heitlust ja see heitlus põimib endasse palju raskeid sõnu.

On hea mõista, et Jumal lubab meil temaga rääkida, kui meil on valus. Ja kui me ei leia omaenda sõnu, siis võime vahel peatuda Psalmide mõtete juures ja leida endale sõnad siit. Näiteks need imelised palve- ja tänusõnad: „Kitsikuses andsid sa mulle avaruse.” Need on sõnad, mida võib öelda inimene, kes on tundnud Jumala ligiolu vaevade keskel. Ja kui meil on raske, võime usus niisugust kogemust ihaldada. See on võimalik.

ÜT