Читать книгу Sinu sõna: Mõtisklusi ja palveid aasta igaks päevaks - Meeli Ja Üllas Tankler - Страница 6

Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt. (2Kr 4:16)

Nende Pauluse lootusrikaste sõnadega on nii julge tunne üle uue aasta läve astuda. On selge, et meie väline inimene kulub – märke sellest paneme küllap tähele, igaüks omal viisil. Mõni osa sellest kulumisest on vaikne ja rahulik, mõni osa võib ka haiget teha ja murelikuks muuta. Aga lõppude lõpuks on see kõik kokku ikkagi vaid „väline inimene“ – miski, mis ühel heal päeval nii või teisiti siia maha jääb. Uude aastasse astudes on hea toetuda tõotusele, et Jumal ka meie „välist inimest“ kõiges tema kulumises tähele paneb ja meie vajaduste eest hoolt kannab, nagu on kirjas Matteuse evangeeliumis: „Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.“ (Mt 6:32)

Aga tõeliselt kaunis ja lootusrikas on Pauluse sõnum meie päev-päevalt uuenevast sisemisest inimesest. Jumal kingib meile taas uue aasta koos paljude uute päevadega, millest igaüks toob midagi kaasa meie „sisemise inimese“ kujunemiseks. Ja selles peitubki saladus, miks elamisest koos Jumalaga ei saa kunagi tüdida – see igapäevane uue ootus ja vaimne uuenemine meie sees, mille läbi me Jumalale üha ligemale jõuame ning sisemiselt rikkamaks ja kaunimaks kujuneme, on ka üle uue aasta läve astudes jätkuvalt meie jaoks olemas. Jumala rikkus ei lõpe ning ei lõpe ka tema armastus meie vastu.

MT