Читать книгу Krimmi vang. Ukraina aeg. I - Mihkel Tiks - Страница 7

Lõikav stepituul vilistas läbi sirgete valgustamata tänavate. Raagus paplid seisid kahel pool teed nagu kondiste koolnute rida. Kohvikud ja restoranid ei töötanud isegi reede õhtul. Keda ootas kõnnitee ääres seisev taksode rida, millest iga masin oli ise marki ja karva? Isegi rannapromenaad paistis olevat ühegi hingeliseta. Suvekuurordid õhkasid külmal aastaajal ikka nukrust, aga see paistis lausa mahajäetud tondilinnana. Majakovski oli väitnud ühes lonkava värsiga luuletuses, et tal on kahju neist, kes polnud käinud Jevpatorias. Aga Vanamehele tundus küll vastupidi. Ta astus takso juurde, mille juht ei tukkunud, vaid rooli taga suitsu kiskus, ja küsis, mis mõttega ta siin passib. Hoiame suveks kohta, vastas tõmmu vuntsidega mees lõunamaise aktsendiga.

Kinnisvarapakkumine, mille pärast Vanamees tulnud oli, ei tundunud enam pooltki nii ahvatlev. Iseenesest korralik telliskivimaja nagu Nahv-Nahvil. Kahe korruse, keskkütte ja isegi kaminaga. Viisakas mööbel, külmkapp ja pesumasin. Kelder, pööning ja kõrvalhoone, kus leidus isegi puudega köetav saun (kuigi keris oli ilma kivideta). Ümber maja suur aed virsiku- ja pirnipuudega. Viinamarjaväätidest poolkaar nagu tunnel värava juurest trepini viiva sillutatud raja kohal. Ilmselt peremehe käega hoitud majavaldus, väikeste tataripäraste kaunistustega. Mitte küll mere-, vaid stepivaatega. Mõned kilomeetrid linnapiirist väljas, kust Jevpatoriasse käis iga täistund rahvast tuubil bussiloks, mille asemel vaba inimene eelistaks mõnusat jalutuskäiku. Hind naeruväärselt madal sellise datša kohta, mille olevat ehitanud koguni omaaegne linnapea. Nii väitsid müüjad, vanem tatari-vene abielupaar. Ilmselt ausad inimesed.

Ainuke häda oli selles, et maja polnud ametlikult olemas. Paberite järgi eksisteeris vaid krunt nr. 16 aianduskooperatiivis „Burevestnik“. Ja sedagi vaid kooperatiivi esimehe käega ruudulisse vihikusse kirjapanduna. Maaklerid küll kinnitasid nagu ühest suust, et selles ei olevat midagi iseäralikku. Krimmis toimusid tuhanded kinnisvaratehingud ilma ametlikult vormistamata. Tingühikud võtmete vastu ja koli sisse. Ukrainas asjad niiviisi käisidki. Sularaha ja kinnisvara liikusid käest kätte ning lahkuti sõpradena.

Kuid Vanamees lõi kõhklema. Võibolla oleks siiski targem kahtlaseid objekte mitte kokku kahmida, vaid proovida enne Jalta korteriga hakkama saada? Isegi kui ta dokumentide vormistamisega maja hinda tõstab – kust ta sellises väljasurnud sanatooriumite linnas ostja leiab?