Читать книгу Sõna jõud - Mikk Sarv - Страница 15
Sõnaivad
Ait
ОглавлениеLääne-Siberis hõimurahvaste hantide ja manside juures rännates tuleb tihti usalduse võitmiseks viidata meie keelte ühistele sõnatüvedele – veri, vesi, kivi, käsi, maa, üks, kaks, kolm, neli.
Lisaks nendele hästi tuntud ühissõnadele on veel üks ürgne sõna, mis Läänemere- ja Jäämere-äärseid hõimurahvaid liidab. See on ait, saami keeles ajtte. Ait on ristpalgist, ühel või neljal jalal seisev panipaik metsas või tundras, kus hoiti nahku, toitu, tavade toimetamiseks pühi esemeid.
Ait aitab toime tulla, kui elu kulgemises varudest vahel puudus kätte tuleb. Ka panka võime oma keeles aidaks nimetada. Pank aitab, kui parasjagu vajaminevast sularahast puudus tuleb.
Ei aidast ega pangast ei tohi liiga palju võtta. Õigel ajal tuleb osata öelda: aitab! Sõna mõtteks on, et juba on abi tunda, juba aitab, nüüd rügan ise omal jõul edasi. Ka ürgne tänamise sõna aitäh võib olla sama algupäraga.
Samas tasub aita headel aegadel piskuhaaval pidevalt varusid lisada, et häda ajal oleks, mida võtta. Kõige kindlamaks aidaks on teised inimesed ja elusolendid. Neid igal sammul aidates ja toetades koguneb endagi jaoks abiväge, mis ootamatult avaneb, kui tõesti häda käes on.
Üksteisele appi tõttamine on elus püsimise aluseks. Ravimtaimed tulevad kasvama abivajajate õuele ja teeradadele. Linnud, loomad, putukad võivad inimesi endale appi kutsuda, kui häda käes on. Nii oleme kõik üksteisele aidaks ja aitajaks. Oluline on vaid taibata õigel ajal öelda: aitäh, aitab küll!
Inimese headeks aitajateks on roosõielised taimed – viljapuud, pihlakad, kibuvitsad. Viie õielehega roos on igivana headuse ja aitamise võrdkuju paljudes religioonides.
Minu roosipeenras ilutsevad juba aastaid Põltsamaa roosiaia perenaise Küllike Joosti kingitud roositaimed. Küllike on aidanud Eestisse oma aeda kasvama ligi tuhat erinevat roosi.
Sealt omakorda pääsevad roosid teele koduaedadesse, saama hooldajatelt abi kasvamiseks ning aitama neid omakorda oma ilu, lõhna, marjade ja kogu olemisega.
Aitäh!