Читать книгу Sõna jõud - Mikk Sarv - Страница 16

Sõnaivad
Ala

Оглавление

„Oleks mu oma olemine, teiseks minu tegemine…“ lauldi mõnisada aastat tagasi. Oma olemine algab oma ala olemasolust. See on ala, kus tunned end omaksvõetuna. Küllap on igaühel selline ala kas tegelikult või mälestustes olemas. Seal võib olla puu, mets, mererand, mäekink, allikasilm, eluala… Polegi tähtis, mis seal täpselt on, tähtis on, et selline ala on olemas.

Samuti on tähtis sinna ikka ja jälle tagasi minna, kasvõi mõttes. Jagada oma alaga nii head meelt kui kurbust. Imetleda oma ala muutumist läbi aastaaegade ja meeleolude. Eriti hea on, kui sinna saab päriselt kohale minna, olla koos oma alaga, hoolida ja hooldada seda. Laulda, pilli mängida, tantsida.

Oma ala võib olla tibatilluke, kuid ka päratult suur. Saami rahval on kombeks võõrasse paika jõudes see omaseks osta. Selleks kulub vähe: vaskne münt maa ja hõbedane münt vee ostmiseks. Münti maha või vette visates tuleb ala teretada ja paluda, et ta su omaks võtaks. Võõra paiga omaks ostmine kingib ostjale kustumatu elurõõmu ja hea oma olemise. Nii võib endale omaseks osta kogu mandri või ookeanigi.

Sellist maa või vee ostmist nimetas meie vanarahvas kahjamiseks. Oma rikkusest eraldati kahi – väike münt, mille teed endine omanik enam ei kontrolli, kingib ostjale ühtsuse võõra olemisega. Kahi aitab kahju vastu. Kui kahi jääb andmata, kaob see või palju suuremgi osa varast võõriti tundmisest tekkiva kahju tõttu.

Inimesel, kes ei oska või ei raatsi kahjata, kellel ei olegi oma ala, on oht jääda alatuks. Alatu inimene ei tunne sooja tuge oma alast. See tugi sünnib kahjamisest, nii mündist, mõttest, laulust, tantsust, koristamisest, puu või taime istutamisest. Ka lindude-loomade söötmisest ja neile pesapaiga tegemisest.

Kahjamisest kujuneb alalisus, kahjamata olemisest alatus. Õnneks hoolib enamik inimesi oma kodupaigast ning teistest paikadest, mis neid toetavad. Teadlik hoolimine oma olemist toetavatest paikadest vähendab alatust ja suurendab alalisust.

Oleme maarahvas. Meie asumisala nimeks oli Maamaa enne Eestimaad. Maarahva killuke Lätimaal Ludza kandis on meie poole tulemist kirjeldanud: tuleme läbi Lätimaa ja jõuame välja Maamaale. Eestimaalastena oleme ilma oma ala ürgsest nimest, ehk nõnda ka mõnevõrra alatumad.

Sõna jõud

Подняться наверх