Читать книгу Sõna jõud - Mikk Sarv - Страница 17
Sõnaivad
Arm
ОглавлениеKas mets on hirmus või on ta armas? Miks on viimase tuhande aasta kestel meie maa metsast lagedaks raiumisele ikka järgnenud sõda, katk või orjapõli, mis metsale kasvamiseks uuesti ruumi ja aega annab? Miks on olemas metsavennad, kuid pole mere-, tuule- või maavendasid? Millal oskame sellest õppust võtta, metsa oma vennaks tunda ja teda toetades ka ise rikkamalt elada?
Mets hirmutab juhuslikkusega. Kes ei mäletaks lapseea muinasjutte metsa eksimisest või ehk mõnda endagi eksiuitamist marjaretkel. Mets on meist palju suurem, enamasti ka vanem. Ehk on alateadlik kadedus meist vanemaks elavate puude ees süüks, miks oleme puude raievanuse inimea lähedaseks muutnud. Mets hirmutab. Ja hirmule püüame vastata hirmuga. Karda, mets – me lõikame su maha, me istutame su ühteliiki puid täis, me harvendame, kuivendame ja üleüldse teame paremini, milline sa pead olema! Euroopa arenenud riigid on oma metsahirmu lõplikult võitnud – seal lihtsalt peaaegu enam ei ole metsi.
Siiski on metsa arm vähemalt samaväärne hirmuga, küllap tegelikult suuremgi veel. Metsa armule läksid läbi sajandite isepäised ja allumatud, kes valitseva võimuga pahuksis. Mets armastab meid heade seene- või marjakohtade, ahjukütte, tarbepuu, hea mõtte ja palju muuga. Aga veel sajand tagasi võttis Eestimaa inimene metsalt just nii palju, kui hädasti vaja oli. Ilmaasjata metsale liiga ei tehtud. Metsa armust nagu kogu metsastki tuleb lugu pidada.
Kas selline metsasuhe võiks olla võimalik ka praegu? Ajal, mil suur osa meie metsadest on muudetud puupõldudeks, kus allesjäänud metsa nuheldakse hullemini kui vaenlast.
Maailmas on levimas õige mitmed algatused, kuidas metsi taas metsadeks muuta. Šotimaal istutatakse tuhandeaastaseid metsi, paiku, mis peaksid püsima metsana sajandeid. Sri Lankast alguse Metsaaedade liikumine, mille sisuks on inimeste ja metsa koostöös mõlemapoolse rikkuse suurendamine. Metsaaeda istutatakse puid ja muid taimi, mis oleksid seal kasvanud siis, kui inimene poleks loodust omatahtsi ümber korraldanud. Ja metsa armuande korjatakse ja müüakse edasi kõrgelt väärtustatud kaubamärgi toel.
Külade ja valdade arengukavade tegemisel tasub mõelda ka metsaaedade loomise peale. Linna asunud inimesed võivad ühineda kogukonnaks, hankida endale metsatüki ja selle metsaaiaks kujundada. Oma metsast korjatud seentel, marjadel, ravimtaimedel ja headel mõtetel on rohkem väärtust kui kuitahes suurel palgivirnal või sellest saadud rahahunnikul. Pealegi on sellisel mitmekesisel metsal veel teinegi väärtus, pole vaja tunda hirmu, et keegi su puupõllu ootamatult ise koristab. Armastus kasvatab ning teeb rikkamaks, hirm kaotab, hävitab ja toob vaesuse ning viletsuse.