Читать книгу Stockholm 1793 - Niklas Natt och Dag - Страница 2
Esimene osa
Indebetou maja kummitus
ОглавлениеSÜGIS 1793
Meil on siin sündinud midagi väga hirmsat. Liigub tuhat juttu, üks sõgedam kui teine. Kindlat aru saada on ilmvõimata, sest ka reisumehed räägivad igaüks ise juttu ja minu arust igaüks luuletab veidike. Nende pajatust mööda on see kuritöö nii võigas, et ma kohe ei tea, mida sellest arvata.
CARL GUSTAF AF LEOPOLD, 1793
Mickel Cardell ujub külmas vees. Vaba parema käega haarab ta Johan Hjelmil kraest kinni, Hjelm ulbib liikumatult tema kõrval, suunurkades punane vaht. Mundrikuub on verest ja riimveest libe ja kui laine kisub viimasegi siilu Cardelli peost, tahab too karjuda, aga kõrist tuleb välja vaid halin. Hjelm vajub kiiresti vee alla. Cardell pistab pea vette ja jälgib mõne hetke tema keha teekonda sügavikku. Värisedes arvab ta nägevat veel midagi, allpool, selle ilma piiril, mida tema meeled tajuda suudavad. Tuhanded vigastatud meremehed vajuvad põrguvärava poole. Surmaingel laotab nende ümber oma tiivad, mida kroonib luukere kolp. Lõuad liiguvad hoovuses, naerdes hääletut pilkavat naeru.
