Читать книгу Viimane rüütel. Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas - Peeter Ernits - Страница 7

Saaremaa Laimjala valla Pahavalla küla on olnud Rüütlite elupaigaks sajandeid. Tartu ajalooarhiivis leiduvast Saaremaa Maasi foogtkonna maaraamatust selgub, et Maasi loss ja sadam olid taanlaste valduses alates aastast 1520. Loss õhati 1576 ja seejärel läks see Rootsi valdusse (kogu Saaremaa 1680–1710)^[1.].

Taani valitsuse ajal oli lossi kaitsemeeskonna ülesandeks ka rannavalve, milleks värvati talupoegade seast ratsarüütleid. Neist kolmneli meest olid kolmest Bach’i valla külaperest. Bach on saksa keeles nire, oja, kraav, ja siit ka Pahavalla nimi. Hüüdnimena jäi Rüütel nende lossivalves olnud meeste perekondade kohta ilmselt pikemaks ajaks kasutusele ja kui aastal 1826 hakati Saaremal panema perekonnanimesid, siis vormistati ära ka Rüütel. Seega on reaalne, et Arnold Rüütli esivanemad on elanud samas külas vähemalt aastast 1520, aga ilmselt varemgi.

Pahavalla küla paikneb Kuivastu-Laimjala-Kuressaare maantee 45. kilomeetril ja selle põllud piirnevad Kuke jõega (200-300 m jõest), mis suubub Riia lahte. Küla vastas Kuke jõe põhjakaldal asub Ridala ringvall-linnus ja mõnisada meetrit edasi, jõe lõunakaldal Mustla ringvalllinnus. Sellised väikesed ja nõrgalt kindlustatud kaitserajatised tulid Eestis kasutusele paar tuhat aastat tagasi ehk hilisel eelrooma rauaajal (500 eKr–50 pKr). Ringvall-linnustest leitud relvad osutavad tollastele rahututele oludele.

Ridala ja Mustla linnusest, nagu ka läheduses asuvast Asva linnusasulast on välja kaevatud ka varasem, pronksiaegne asustuskiht (1800–500 eKr). Kõik ringlinnused on oma suhtelise väiksusega põhimõtteliselt nagu kindlustatud talud. See kajastab ilmselt muutusi ühiskondlikus süsteemis: kui varem kindlustati terve kogukonna majapidamised, siis eelrooma rauaajal mõeldi pigem ühe perekonna (eliidi) kaitsele.

Kui siseneda Pahavalla külasse maanteelt, siis vasakult esimene on Tooma talu, Arnold Rüütli sünnikodu. Järgmine on Vana-Jaagu, edasi Jaagu-Aadu (Rüütli sugulaste talu), mille perepoeg Oskar Koel oli üle valla lõõtspillimängija. Järgmine oli Arnoldi ema vanemate talu Matsi-Mihkli. Paari-kolmesaja meetri järel oli Liivaaugu popsitare ning selle kõrval jõe kaldal Mustla linnus. Seejärel tuli Ees-Kolga, kaugemate emapoolsete esivanemate kodu. Samas üle jõe põhjakaldal oli Taga-Kolga, samuti kaugemate esivanemate talu.

Paremale poole jäi alguses popsitare Sillavärava (emapoolse sugulase oma), järgnesid Välja-Aadu, Põlde, Matsi, Küla-Jaani, Mardi-Laasu ja Paavli. Ema vanemate talu Matsi-Mihkli põllud ulatusid Liivaaugu ja Ees-Kolga maadeni, piirnesid Mustla linnuse valliga ning ulatusid Kuke jõe põhjakaldale. Ees- ja Taga-Kolga ning Liivaaugu arvati hiljem Mustla küla koosseisu.

Läheduses paiknevatest muinaslinnustest, pühapaikadest ja matmiskohtadest jutustasid lastele vanavanemad. Koolis aga korraldati ajaloolistesse kohtadesse ekskursioone ja räägiti seal toimunud sündmustest nii palju, kui neid selleks ajaks oli uuritud.

„Sain juba lapsepõlves oma kodupaiga erilisest tähendusest aimu, sest mõtelda – kahe tuhande aasta vanune Mustla linnus asus sisuliselt mu koduõuel! Mängisime õega seal sageli,“ meenutab Arnold Rüütel. „Mullast ja kividest kuhjatud linnusevallid olid ikka veel näha ja justkui kõnelesid seal läbielatud raskustest. Seal tekkis alati mingi eriline pühalik tunne, mis mõjutas paratamatult noort inimest. Tajusin juba lapsepõlves sidet esivanematega ja arvan, et just selle tõttu tulin hiljem lapsepõlvemaile juba koos oma perega, et veeta seal kõik puhkused. Samasse lähedale ehitasime ka oma suvekodu.“

Arnoldi isapoolsed vanemad põlvnesid Kuivastu-Laimjala-Kuressaare maantee 33. kilomeetril asuvast väikesest Asva külast. Siin külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja asulaid, mis on andnud nime tervele arheoloogilisele kultuurile. Umbes 4000 aasta vanune Asva kultuur on läänepoolsemate soomeugrilaste hilise pronksiaja kultuur, mille majanduslikuks aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus, pronksivalamine ja sellega kaubitsemine. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele.

Põlvnemine iidsete muinasasulate aladelt kujundas noore inimese ilmavaadet, pani ta esivanemaid ja elu järjepidevust austama ning äratas huvi maaelu ajalooliste traditsioonide vastu.

Ajaloolane Bruno Pao on selgitanud järgmist: Matsi-Mihkli talu Rüütlite perre sündis 1905. aastal tütar Juulia, kellest sai Tooma talu perepoja, aastal 1900 sündinud Feodor Rüütli (kutsutud Veidaks) väljavalitu. Ehkki mõlemad kandsid perekonnanime Rüütel, ei olnud nad teadaolevalt sugulased, vaid saanud ühesuguse nime eelräägitud viisil.