Читать книгу Joovastatud tapma - Peter Andreas - Страница 6

Uimastitele sõja kuulutamine muutus 1970. aastate alguse metafoorist ja poliitloosungist 1980. aastate tegelikkuseks. See avaldus silmatorkaval moel sõjaliste vahendite ja strateegiate ning sõjaväelise personali sagenenud kasutamises uimastivastastel missioonidel, iseäranis USA-s ja Ladina-Ameerikas. Uimastivastase võitluse sõjaväestamise huvides leevendati Ühendriikides näiteks seadust, mis keelas sõjaväe sekkumise riigisisese õiguskorra tagamiseks, ja paljudes Ameerika riikides hakati toetama sõjaväe kasutamist uimastivastase võitluse rindejoonel. Uimastivastane sõda andis Ühendriikidele ka ettekäände korraldada invasioon Panamasse. Üldisemalt võttes soodustas ja kinnitas uimastisõda külma sõja järgset muutust riikliku julgeoleku küsimustes: fookus nihkus tavapärastelt sõjalistelt ohtudelt niinimetatud uutele rahvusvahelistele ohtudele. Kuritegevusvastase võitluse ja sõjalise tegevuse vahe muutus aina ebamäärasemaks ning selle mõjul teisenes sõjapidamise enda olemus.

Ent kuigi joovastivastane sõda on suuremalt jaolt hiljutine nähtus, on sel tähelepanuväärseid ajaloolisi eelkäijaid. Nende tihti unustatud juhtumite hulka kuulub näiteks rummitootmiseks vajaliku melassi salakaubanduse lämmatamine Briti relvajõudude toel Uus-Inglismaa asumaades, kus see kutsus esile sedavõrd ägeda reaktsiooni, et aitas läita Ameerika iseseisvussõja leeki. Briti kuningliku mereväe ristisõda salakaubitsejate vastu ei nimetatud joovastivastaseks sõjaks, aga kahtlemata oli tegu sõjaväelise ettevõtmisega. Kuninglik merevägi saadeti smugeldajate vastu seepärast, et tolliametnikud olid korrumpeerunud ja ebausaldatavad. Salakaubitsejate vastupanu üksnes ei trotsinud impeeriumi võimu, vaid põhjustas relvastatud revolutsiooni ja kujutas endast riigile märksa suuremat ohtu kui ükski tänapäevane uimastiorganisatsioon.

Viimaks olgu märgitud, et joovastivastane sõda – isegi kui see pole kuigi tõhus uimastite kõrvaldamisel – võib olla tõhus vahend muude strateegiliste sihtide saavutamisel, sealhulgas vastaste ründamisel ja õõnestamisel. See oli ilmne külma sõja päevil, kui USA süüdistas Hiinat ja Castro Kuubat, et need ujutavad Ühendriigid uimastitega üle, ehkki tegelikult oli Hiina rahvusvahelisest narkokaubandusest suuresti eemale tõmbunud ning keelatud äris tegutsenud kuubalased olid peamiselt antikommunistidest pagulased Miamis ja mujal. Ja kui külm sõda jõudis lõpule ning USA Kongress ja Ameerika avalikkus ei kippunud enam kommunismivastaseid mässutõrjekampaaniaid toetama, pakkus uimastivastane võitlus Washingtoni strateegidele käepärase alternatiivse rahastamiskanali, mille abil toetada sõjaliselt Colombia valitsust sõjas vasakpoolsete geriljadega.