Читать книгу Joovastatud tapma - Peter Andreas - Страница 8

Ameerika poliitikateadlase John Muelleri raamatu „Sõja jäänukid” („The Remnants of War”) kaanel on kujutatud vägijooki kulistavat sõdurit Jugoslaavia verise lagunemise aegu 1990. aastate hakul. Pilkupüüdev kujundus väljendab raamatu sõnumit: sõda on kõikjal maailmas säärasel allakäiguteel, et selles võitlevad üha enam distsiplineerimatud, bandiitlikud ja joovastatud irregulaarvõitlejad, mitte aga minevikust tuntud traditsioonilised, distsiplineeritud ja eeldatavasti karsked väed.¹³ Nagu Mueller ja teised osutavad, oli Bosnia ja Rwanda genotsiidsete tapatalgute täideviijate seas ohtrasti purjus kõrilõikajaid.¹⁴

Ent kas varasemate ajastute sõjad olid tõesti kainemad? Hoopiski mitte. Tegelikult on alkohol – maailma vanim laiatarbejoovasti – olnud ammust ajast nii sõduritele kui ka ohvitseridele võimas sõjahõlbusti. Kui moslemienamusega ühiskonnad kõrvale jätta, siis ei ole ükski teine meelemoondi seostunud sedavõrd tugevasti sõjaga. Olgugi et joomisharjumused ja joomisesse suhtumine on aegade jooksul muutunud, on joomine ja sõjapidamine käinud iidsest ajast alates käsikäes. Ja see kehtib kõikide auastmete puhul ning Aleksander Suurest kuni Churchilli ja Stalinini.

Ei ole raske taibata, miks leiavad sõdurid pudelis tröösti. Alkohol vallandab ajus endorfiini, vähendades pinget ja suurendades heaolutunnet. Olenevalt annusest võib see toimida nii stimulandi kui ka rahustina. Alkoholi ja sõja pika ja tiheda suhte märkimisväärseim tahk on selle kaheteraline olemus. Joomine on aidanud sõdureil lahinguks valmistuda ning tugevdada eneseusku ja riskivalmidust, tuimestada haavatuid, tähistada võitu ja tulla toime kaotustega, ent liigjoomine on muutnud nad ebausaldatavaks ja lausa destruktiivseks. Kodurindel on alkohol aidanud tsiviilelanikel taluda sõjaraskusi, aga ka põhjustanud süüdistusi, et see kahandab tööliste tootlikkust ja keskendumist. Karskuse eestkõnelejad ja riigijuhid on soovitanud alkoholitarvitamist sõja huvides piirata ja koguni keelata, kusjuures mõnikord on sääraste püüdluste mõju ulatunud pikalt rahuaegagi. Ja viimaks pole tähtsusetu ka tõik, et alkoholimaksud on olnud suur sõdade rahastamisallikas, ehkki maksukoormus on toitnud rahva rahulolematust ja isegi soodustanud mässude puhkemist.