Читать книгу Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haig - Riina Raudsik - Страница 15

ENERGIAKRIISI TUNNUSED NAHAS JA LIMASKESTADES

Nahka ja limaskesti loetakse histoloogiliselt epiteelkoeks. Erinevates kudedes on epiteelkoel ka erinevad funktsioonid, mille järgi kude nime saab.

Naha epiteelkude nimetatakse katteepiteeliks. Selles ei ole veresooni, toitained saab katteepiteel difusiooni teel.

Ühekihiline lameepiteel asub kopsu- ja veresoonte kapillaarides, kust hapnik, süsihappegaas ja väikemolekulaarsed ained pääsevad kergesti läbi.

Hingamisteedes esineb ühekihiline silinderepiteel ja neeru­torukestes ühekihiline kuupepiteel, mis on nimed saanud rakkude kuju järgi.

Mitmekihiline epiteel asub elundites ja kudedes, kus on vaja vastupidavust: nahas, seedekulgla algusosas, häälepaeltel, tupes. Kõik epiteelrakud uuenevad pidevalt sügavamal paikneva basaalmembraani kaudu, kust uued rakud nihkuvad pinnale.

Seedekanalis, platsentas ja neerukanalikestes on epiteelkoel ka mikrohatud, mis suurendavad imendumispinda.

Hingamisteedes on ripsrakud, mis lükkavad kaitselima ülespoole, et seda köhimise teel kehast väljutada.

Epiteelkoe rakke, mis on loodud eritamiseks, nimetatakse näärmerakkudeks. Kui näärmerakk eritab epiteeli pinnale, siis on see välissekretoorne nääre, kui otse verre, siis nimetatakse sise­sekretoorseks näärmeks ehk endokriinseks näärmeks.