Читать книгу Energiakriis. Keha häirekell. Millest saavad haig - Riina Raudsik - Страница 4

Poeletid on söökidest-jookidest tulvil, aga inimesed vaevlevad energiakriisis, rakud nälgivad.

SISSEJUHATUS

Ligi 40 aastat aktiivset tegevust meditsiini erinevates valdkondades (kirurgia, anestesioloogia, kardioloogia, töötervishoid) ja töö perearstina on viinud mind samm-sammult lähemale inimese kui terviku mõistmisele.

Pühendan oma viienda raamatu inimestele, kes otsustavad olla TERVED, ja ametivendadele-õdedele, kes teevad kõik selleks, et nende patsiendid oleksid õnnelikud ja hea tervisega.

Oleme unustamas lihtsat tõde, et terve saab olla ka ilma ravimiteta.

See raamat on kokkuvõte minus kujunenud arusaamadest n-ö Lääne meditsiini, alternatiivravi ja loomuliku tervenemise vahel. Ka ravijuhendid, millega arstid peaksid igapäevatöös arvestama, algavad soovitusega kõigepealt elustiil üle vaadata ...

Meditsiinitehnika meeletult kiire areng ning arstide teadmiste-oskuste kasv on suurendanud inimestes turvatunnet. Oma tervisemured on paljud inimesed usaldanud arstide hooleks ning loodetakse, et küll arstid ja meditsiin nad terveks ravivad. Kroonilisi haigusi põdevate inimeste hulk aga aina kasvab ja nooreneb. Statistiliste andmete kohaselt on eluiga küll pikenenud tänu meditsiini saavutustele, kuid tablettide hunnikute kaupa neelamine pole ju märk heast tervisest.

Usun siiralt, et tänaseks on väga paljud inimesed mõistnud, et arst kellelegi tervist ei anna, aga arsti esimene nõuanne oma patsientidele peaks olema õpetus, kuidas ravimiteta terve olla.

1953. aastal tegid molekulaarbioloogid Francis Crick ja James D.Watson kindlaks DNA struktuuri, millest tulenevaid teadmisi hakati peagi edukalt rakendama ka teaduses ja kriminalistikas. Tekkis teaduslik teooria, geneetiline determinism, mille järgi inimene ise oma elu ja tervist justkui ei kujundavat, seda tegevat geenid. Sellest ajast algas geenide kaardistamise aeg ning loodeti, et edasised uuringud võimaldavad edukalt ennetada ja ravida haigusi. Kuid elu nii ei läinud ja inimgenoomi uuringute käigus koorus välja uus teadusharu – epigeneetika, mis selgitas teaduslike uuringute alusel keskkonna signaalide kontrollivat mõju rakumembraanidele ja ka geenide aktiivsusele.