Читать книгу Tiibeti unenäo- ja unejoogad - Rinpoche Tenzin Wangyal - Страница 4

Kõik me näeme und, kas mäletame seda või mitte. Näeme und väikelastena ja näeme und jätkuvalt seni, kuni sureme. Igal ööl siseneme tundmatusse maailma. Seal võime näida nagu oma tavaline mina või hoopis keegi teistsugune. Me kohtame inimesi, keda tunneme või ei tunne, kes on elus või surnud. Me lendame, saame kokku mitteinimlike olenditega, meil on õndsalikke elamusi, me naerame, nutame ja oleme hirmul, elevil või muundunud. Ometi osutame neile erakordsetele kogemustele vähe tähelepanu. Paljud lääne inimesed lähenevad meie õpetustele psühholoogilistele teooriatele põhinevate ideedega unenägude kohta; kui nad seejärel hakkavad tundma suuremat huvi unenäo kasutamise vastu oma vaimses elus, keskenduvad nad tavaliselt unenägude sisule ja tähendusele. Harva uuritakse unenägemise olemust ennast. Kui seda tehakse, viib uurimine salapäraste protsessideni, mis on mitte ainult meie unenäoelu, vaid kogu meie eksistentsi aluspõhjaks.

Esimene samm unenägude praktikas on täiesti lihtne: tuleb ära tunda unenäos peituv tohutu potentsiaal vaimse rännaku jaoks. Normaalselt peetakse unenägu „ebareaalseks“, vastandina „reaalsele“ ärkvelelule. Kuid pole midagi reaalsemat kui unenägu. See väide saab mõtte, kui kord saadakse aru, et normaalne ärkvelelu on niisama ebareaalne kui unenägu, ja täpselt samasugusel viisil. Siis suudetakse mõista, et unenäojooga kehtib kõikide kogemuste kohta, päeva unenägude kohta niisama hästi kui öiste unenägude kohta.