Читать книгу Klaastroon 4: Varjude Kuninganna - Sarah J Maas - Страница 12

„Sul on üks lause,” kähistas Aelin naisele kõrva ja surus pistoda talle kõvemini kaelale. „Üks lause veenmaks, miks ma ei peaks su kõri läbi lõikama.”

Naine astus trepilt maha ja polnud tema kiituseks piisavalt rumal, et haarata küljele peidetud relvade järele. Seljaga Aelini rinna vastu toetudes jäid tema relvad nagunii väljapoole käeulatust. Naine neelatas, kõrisõlm pistoda vastu liikumas. „Ma viin su kapteni juurde.”

Aelin vajutas noa veidike rohkem vastase naha sisse. „Pole kuigi veenev kellegi jaoks, kes su kõril relva hoiab.”

„Kolm nädalat tagasi lahkus kapten oma postilt ja põgenes soovist meie võitlusega liituda. Mässajate võitlusega.”

Aelini põlved ähvardasid vankuma lüüa.

Ju ta oleks pidanud oma plaanides kolme osapoolega arvestama: kuninga, Arobynni ja mässulistega. Viimastega võis vabalt arvete klaarimist ette tulla pärast seda, kui ta möödunud talvel Archer Finni sisikonna välja lasi. Isegi kui Chaol nende heaks töötab.

Ta sulges mõtte enne, kui selle täielik löök teda tabas. „Ja prints?”

„Elus, aga endiselt lossis,” sisistas mässaja. „On sinu jaoks nüüd infot piisavalt, et see kuradi nuga ära koristada?”

Jah. Ei. Kui Chaol nüüd mässajatega koostööd teeb... Aelin langetas noa ja astus pea kohal asuvast võrest niriseva kuuvalguse lompi.

Mässaja keerles kohapeal ja sirutas käe ühe oma noa poole. Aelin laksutas keelt. Naise sõrmed peatusid korralikult poleeritud käepidemel.

„Ma otsustasin su elu säästa ja sina tasud niimoodi?” lausus Aelin kapuutsi peast sikutades. „Ma päris hästi ei teagi, miks see mind üllatab.”

Mässaja lasi noast lahti ja tõmbas ära oma kapuutsi. Paljastus kena päevitunud nägu – range ja täiesti kartmatu. Naise tumedad silmad puurisid Aelini, uurisid teda pingsalt. Liitlane või vaenlane?

„Miks sa siia tulid?” küsis mässaja vaikselt. „Kapteni kinnitusel oled sa meie poolel. Ometi peitusid täna öösel Võlvides tema eest.”

Aelin ristas käed ja nõjatus niiskele kivile enda taga. „Alustame sellega, et ütled mulle oma nime.”

„Minu nimi pole sinu asi.”

Aelin kergitas kulmu. „Sa nõuad vastuseid, aga keeldud mulle midagi vastu andmast. Mõni ime, et kapten lasi sul kohtumise ajal mujal sitsida. Raske on mängu mängida, kui sa reegleid ei tea,” torkas Aelin.

„Ma kuulsin sel talvel juhtunust. Sa läksid laohoonesse ja tapsid nii paljud meie hulgast. Sa mõrvasid mässajaid. Minu sõpru.” See jahe rahulik mask isegi ei võpatanud. „Ja ometi pean uskuma, et oled kogu aeg meie poolel olnud. Andestust, kui ma sinuga otsekohene pole,” lausus tundmatu.

„Kas ma ei peaks siis tapma neid, kes mu sõpru röövivad ja peksavad?” küsis Aelin vaikselt. „Kas ma ei peaks siis vägivaldselt reageerima, kui saan ähvardavaid sõnumeid oma sõprade aadressil? Kas ma ei peaks sisikonda välja laskma isekal tõpral, kes mu kalli sõbranna mõrva korraldas?” Aelin lükkas end seinalt lahti ja marssis naise suunas. „Tahad minult vabandusi? Peaksin ükskõik millise asja eest põlvili lömitama?” Mässulise nägu ei ilmutanud mingeid emotsioone – kas siis väljaõppe või siira jäisuse tõttu. Aelin turtsatas. „Seda ma arvasin. Viid mind äkki nüüd kapteni juurde ja jätad selle õilsa möla pärastiseks?”

Naine heitis taas pilgu pimeduse poole ja raputas kergelt pead. „Kui sa poleks mulle relva kõrile pannud, oleksin sulle öelnud, et oleme kohal.” Ta osutas tunnelile nende ees. „Pole tänu väärt.”

Aelin kaalus naise virutamist räpase märja seina vastu lihtsalt selleks, et meelde tuletada, kes kuninga kangelane täpsemalt on. Siis kriipis aga tema kõrvust mööda pimedusest tulvav kähe hingeldamine. Inimeste hingamine – ja sosinad.

Saapad kivil libisemas ja mütsumas. Veel sosinaid – summutatud nõudmisi häältelt, keda ta ära ei tundnud – ja…

Aelini lihased tõmbusid lukku, kui üks meeshääl sisistas: „Meil on kakskümmend minutit, kuni see laev lahkub. Eluga.”

Ta tundis seda häält.

Aga ta ei suutnud siiski end valmis panna kogu selleks löögiks, kui Chaol Westfall tunneli otsas olevast pimedusest välja tuikus. Mees hoidis enda ja kaaslase vahel lõtva ja liiga kõhetut meest. Nende seljatagust valvas veel üks relvastatud valvur.

Isegi kaugusest lukustusid kapteni silmad Aelini omadesse.

Chaol ei naeratanud.