Читать книгу Lahkulöömislahingud. Kuu Ordu 2061. aasta sõja teine raamat - Siim Veskimees - Страница 4

Tõrvikud, mõõgad ja võidutsev raev me väes,

tõotus nõuab nüüd igat naist ja meest!

Tasuda on meil aastatesajad

ning jääda iseenesteks!

Metsatöll, „Rauavanne”

Loomulikult, me läheme ära.

Tagasi puudesse, põõsaisse rohtu.

Läheme ära, me enam ei kohtu.

Läheme ära. Teid jätame ohtu.

Võiksime jääda, kuid läheme ära.

Loomulikult, me läheme ära.

Tundke siis endid ja enestest hirmu.

Tundke siis eneste õelusest hirmu.

Seda me tundsime, tundmata hirmu.

Oleme vabad, me läheme ära.

Loomulikult, me läheme ära.

Tõuseme taevasse, tõmbume rohtu.

Kõrkide jaoks pole kurjemat rohtu.

Tundke siis lõbu või leina või lohtu.

Tuleme taas, kui lähete ära.

Hando Runnel, „Ülestõus”,

kogust „Punaste õhtute purpur”